Broileripirukas sinihallitusjuustuga

Põhi:
150 g võid
3,5 dl jahu
0,5 tl soola
2 spl vett

Täidis:
300 g broilerifileed marinaadis
1 sibul
1 punane paprika
1 väike purk ananassitükke
100 g sinihallitusjuustu
2 dl vahukoort
1 muna
2 dl riivjuustu

Näpi või, jahu ja sool purutaoliseks massiks. Lisa vesi ja sega ühtlaseks. Suru tainas võitatud 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele. Hoia täidise valmistamise ajal jahedas. Lõika broilerifilee kuubikuteks ja pruunista pannil väheses õlis. Lisa hakitud sibul ja paprika. Prae 5 minutit ja tõsta tulelt. Sega juurde nõrutatud ananassikonserv, peenestatud sinihallitusjuust, vahukoore-muna segu ja riivjuust. Küpseta põhja 200kraadises ahjus 10 minutit. Vala peale täidis ja küpseta veel 20 minutit.

(retsept Angeelika Kangi ja Lia Virkuse kokaraamatust "100 pirukat")



Ainus, mis ma sellise retsepti juures aru ei saa: miks peaks pitsa juures muretaignapõhi hea olema. Kuid sisu maitses tõesti hästi, isegi vaatamata minu ebalusele, miks nii palju vahukoort. Juustu panin sisse ja peale, noh et tõeliselt juustune oleks. Sinihallitusjuust kusjuures ei domineerinud (taaskord mu hirm). Kordamisele minnes ilmselt valin ikka oma õhukese põhja variandi, mulle see muretaigna oma ei istu. Täidist soovitan!

Lindströmi kotletid

1 kg hakkliha

7-8 sl riivsaia

2 sl kartulijahu

3 dl hakitud marineeritud peeti

4 sl hakitud marineeritud kurki

2 riivitud sibulat

3 dl vett

3 tl soola

musta pipart

Sega kotleti täidisained omavahel kokku ja lase saadud kotletisegul natuke maitsestuda. Vormi ümmargused kotletikettad ja prae pannil või ahjus.

(retseptipõhi ajakirja Kodu&Aed kokaraamatust "76 kiiret rooga")

Ma vist suruks kotletitainasse veelgi rohkem kurki ja sibulat, kuid üldmulje oli väga hea, teeb teinekordki. Algretseptis oli sellise koguse kohta ka kaks muna, kuid jätsime need välja ja ei juhtunud sest midagi halba ega lagunenud ka kotlett.

Südamehautis

400 g külmutatud broilerisüdameid

2 sl õli

1 sibul

3 porgandit

1-2 sl jahu

3 dl vett või puljongit

1 dl tomatikastet

soola

pipart

Pese sulanud südamed jooksva vee all, patsuta köögipaberiga kuivaks. Lõika pooleks ja pruunista õlis. lisa hakitud sibul ja õhukeselt viilutatud porgandid, kuumuta mõni minut. Maitsesta soola ja pipraga. Puista peale jahu ja kuumuta segades. Lisa keev vesi või puljong ja tomatikaste; hauta aeg-ajalt segades kaane all, kuni porgandid on pehmed. Vajadusel lisa vahepeal vett. Serveeri tatra, riisi või keedetud kartulitega.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Minu tähelepanek: lõikuge südametelt aordijupid küljest ära. Minul tõi selline anatoomiatund täiega tõrke sisse. Muidu süda ma varem söönud polnud, maitses ta hea. Tihkem kui maks, aga ei haisenud nagu maks.

Retseptiraamatus oli pilt pruunika kastmega: ei saa mina aru, kust ta pruun saab olla, kui tomatikastet tuleb sisse segada. Minul oli kohe kindlasti punane kaste.

Maitses. Just selle anatoomiatunni kogemuse tõttu lähiajal teha ei taha. Peab mehe jälle kööki kupatama.

Burgundia ühepajatoit

500 g veise või põdra pehmet aba- või kintsutükki
2 sl nisujahu
2 dl vett
2 dl odavat punast veini
1 lihapuljongikuubik
4 väikest sibulat
2 küüslauguküünt
2 loorberilehte
3/4 tl tüümiani
1 tl soola
1/3 tl musta pipart
3 porgandit
200 g šampinjone
peale hakitud peterselli

Lõika liha 3-4 cm suurusteks tükkideks ja pruunista pannil. Pane pruunistatud lihatükid potti või kastrulisse ja puista peale nisujahu. Lisa panni loputusvesi, et kõik aroomi andvad ained jääksid toidusse. Lisa potti punane vein, puljongikuubik ja kooritud ning sektoriteks lõigatud sibulad (väiksemaid sibulaid võib võtta rohkem ja need tervelt hautisesse panna), peenestatud küüslauk ja maitseained. Keeda vähesel kuumusel kaane all umbes tund aega. Sega vahepeal ja lisa vajaduse korral vett.
Kaabi porgandid ja lõika viiludeks. Lisa porgandiviilud ja veidi hiljem puhastatud šampinjonid, lisa vajaduse korral vett. Hauta veel 20-30 minutit ning puista valmis roale hakitud peterselli.

(retseptipõhi Toidutarest)

Mis ma kohe retsepti mugandamise koha pealt üles tunnistama pean: kasutasin sea pehmemaid osi, veiseid me siin ei tunne. Võibolla olen liiga vähe lihaletis ringi vaadanud ka. Ei usu, et see lõpptulemust oluliselt mõjutas. Muu tegin põhimõtteliselt enam-vähem nii nagu retseptis kirjas, ainult jaa, kogu selle aja jooksul lisasin veel umbes 3 dl vett kirjapandule. Aga hea tuli. Sama suur "aga" jääb minu jaoks tegelikult õhku rippuma küsimusega: kas hea asja tegemiseks peab nii palju vaeva nägema. Pliidi ääres ma kõik see 1,5 tundi muidugi ei kokanud, aga toidu valmimist ootama pidin ikka. Teistpidi saigi niimoodi oma väiksemat väsinud meest rahustamas käia... Teen veel? Arvan, et teen küll.
Veiniarmastajatele: ei saanud mina aru, et seal vein sees oleks olnud.

Toekas aedvilja-hakklihapada

500 g hakkliha

pool kapsast

2 porgandit

3 dl riisi

0,5 l vett

soola

lihaüldmaitseainet

Pruunista hakkliha pannil, maitsesta lihaüldmaitseainega ja tõsta ahjuvormi. Hauta tükeldatud kapsas potis kaane all sortsu veega 10 minutit. Puhasta ja riivi samal ajal porgandid. Sega omavahel hakkliha, hautatud kapsas, riivitud porgandid ja toores riis, vala üle soolaga maitsestatud veega. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 1 tund.

(retseptipõhi raamatust "Allergia & toit")

Algses retseptis oli sees TERVE kapsas - no ei kujuta mina ette, milliste minikapsastega autor süüa valmistas. Mul oli pool kapsast, lisaks veel hirm, et kuhu ma sellise laadungi kapsaga küll minema peaksin, see ei mahu mu hiigelsuurde ahjupotti äragi. Õnneks mahtus, kuid rohkemat tõepoolest vaja ei läinud.

Toekaks nimetaksin ma seda rooga riisi tõttu: oi kuidas alguses sai kahtlustatud riisi-kapsa kooslust, kuid kõlbas süüa küll ja maitses hea ka. Saadud kogus toitu on küll suuuuur, sellega tuleks arvestada (et siis vajadusel teha ainult pool kogusest).

Hakkliha-riisihautis maisiga

3 sl õli

175 g riisi

1 keskmine sibul

2 küüslaauguküünt

1 roheline paprika

400 g hakkliha

1 purk (340 g) konservmaisi

1 dl tomatikastet

1,5 dl ketšupit

3,5 dl vett

1 tl soola

0,5 tl pipart

meelepäraseid värskeid ürte (nt tüümiani)

Kuumuta potis õli. Lisa riis, hakitud sibul, küüslaauk ja paprika ning hauta 5 minutit. Lisa hakkliha ja pruunista 5-6 minutit. Siis lisa mais, tomatikaste, ketšup ja vesi. Vähenda pliidi kuumust, kata pott kaanega ja hauta 20 minutit, kuni riis on pehme. Vahepeal sega rooga ja kalla vajadusel vett juurde. Maitsesta soola, pipra ja värskete ürtidega.

(retsept Maire Suitsu, Angeelika Kangi ja Lia Virkuse "Hakkliharaamatust")

Ma keetsin riisi ette ära, kuna ei osanud retsepti lõpuni lugeda ega saanud aru, kuidas riis ilma lisaveeta peaks valmima. Tegelikult oli vesi täitsa kirjas, lihtsalt pimekana ei näinud seda lugeda.

Hea toit tuli, soovitan. Mu toidulaud pole hetkel muidugi niikuinii teab mis lai, kuid see läks küll väga kiirelt loosi ja maitses ka.

Praetud maks sibula ja palsamiäädikaga

500 g värsket maksa

3-4 sibulat

3-4 sl õli

palsamiäädikat

soola

pipart

Puhasta sibulad, lõika õhukesteks viiludeks ja pruunista pannil õlis. Tõsta kaussi ootele. Puhasta maks ja lõika peenikesteks ribadeks. Pruunista maksaribasid kuumal pannil õlis mõni minut mõlemalt poolt ja tõsta vaagnale. Maitsesta soola ja pipraga ning piserda üle palsamiäädikaga. Kata praetud sibulatega ning serveeri kohe.

(retsept Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Ainukesed pildid, mis ma see nädal suutsin säästa... Tavaline praetud maks, millele on palsamiäädikat peale piserdatud. Ma varem isegi ei teadnud, mis maitse see võiks anda, seepärast kisan maha hoiatuse: ainult piserdada! Palsamiäädikas annab kergelt hapuka taustamaitse, kui sellega liialdada, saaks ilmselt maksa, mis oleks justkui halvaks läinud.

Kahe kapsa hautis

2 porgandit
4 kartulit
1 väike lillkapsas
2 dl ribastatud valget peakapsast
3-4 sl õli
3-4 tl karrit
2 küüslaauguküünt
5 dl köögiviljapuljongit
2 banaani

Pese ja koori porgandid ja kartulit, lõika paksudeks viiludeks. Tükelda lillkapsas väiksemateks õisikuteks. Viiluta peakapsas. Kuumuta pannil õli, lisa karri ja peenestatud küüslaauk. Pane juurde köögiviljad ja pruunista mõni minut. Kalla hulka puljong ning hauta umbes 15 minutit ehk kuni aedviljad on küpsed. Koori ja viiluta banaanid. Sega banaaniviilud hautisesse ja kuumuta läbi. Serveeri rooga riisiga.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Selle hautise juures on kaks erilist asja: kõigepealt karri, mille seaksin aga küsitavaks, ja siis banaan, mis mulle muidugi iga kell peale läheb. Mees poleks seda elu sees söönud (ja ei söönud ka), mina ikka tükk aega võtsin hoogu, enne kui viimase otsa soojaks lasin: ma ei tea, see karri keeras toidu välimuse nii jõledaks kollaseks, et isuäratav ta nüüd küll ei tundunud. Kui toit juba soe, siis tegelikult maitse oli hea, selle üle kurta ei saa. Lillkapsaõisikud võiksid järgmine kord ehk veidi väiksemad olla: suurtena jäävad nad maitsetuks. Ja karrit vähem. Ehk üldse soola ja pipraga lihtsalt. Köögiviljapuljongit võiksin ka kasutada: minu kanapuljong (muud polnud) andis hautisele tõeliselt kana näo. Ilma kanata. Aga siis võiks juba kana ka olla.
Martin kustutas mu pildid fotokast ära, hüü hüü hüü, seepärast hautisest pilti ka pole...

Maksa-köögiviljahautis

120 g peekonit
500 g veisemaksa
2-3 sl jahu
3 keskmist kartulit
3-4 porgandit
1 keskmine sibul
0,5 dl ketšupit
soola
pipart

Pruunista peekon pannil ja tõsta majapidamispaberile nõrguma. Tükelda sibul ja prae peekonirasva, tõstes selle seejärel pannilt. Lõika maks väikesteks tükkideks, paneeri jahus ja pruunista. Pane maks haudepotti ning kalla peale nii palju kuuma vett, et see on kaetud. Lisa kooritud ja tükeldatud kartul ja porgandid ning praetud sibul, hauta väiksel tulel 15-20 minutit. Sega hulka ketšup ja peekon, maitsesta soola-pipraga.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")


Kui sulle maitseb maksakaste kartuliga, on see hautis just midagi sinu jaoks. Minu jaoks oli küll. Ega siin ju rohkemat sees polegi, kui peekon ja ketšupit ma poleks ka osanud tarvitada, kuid tulemus oli tõeliselt hää. Pann koheselt tühi (ei teinud haudepotis, vaid wokipannil) ja meeski leidis, et seda võiks veel teha.

Kanapilaff

400 g broilerikintse

2 keskmist sibulat

2 porgandit

2 dl keetmata riisi

150 g Salvesti tomatipastat

1 loorberileht

törts sinepit

maitse järgi küüslaauku

soola

pipart

karrit

Koori ja tükelda sibulad ja porgandid. Lõika broilerikintsud tükkideks ning pruunista pannil, kuni kanal on kena pruun jume, maitsesta kergelt karriga. Kalla juurde 5-6 dl vett. Lisa sibul ja porgand ning peatselt ka suurem osa tomatipastast. Oota, kuni roog hakkab keema. Pane pannile maitseained: pipar, sool, loorber ja sinep. Seejärel lisa riis, sega kergelt läbi ning kuumuta vaiksel tulel 10 minutit. Lisa hakitud küüslaauk ja hauta senikaua, kuni riis on küps. Kui potis saab vesi otsa enne riisi pehmenemist, kalla seda veidi juurde.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Retsept, mis ilmselt võib saada meie pere lemmikuks. Väga maitsev, kuid samas kerge pilaff! Väga soovitan. Meil sain pann uskumatult kiiresti tühjaks.

Peekoni-kartulikook

300 g suitsupeekonit

8 kartulit

2 sibulat

4 muna

0,5 tl soola

0,25 tl pipart

lihaüldmaitseainet

Lõika peekon ribadeks, pruunista kuival pannil ja nõruta majapidamispaberil. Riivi kartulid jämeda riiviga. Koori ja haki sibulad. Küpseta kartulit ja sibulat pannil peekonirasvas keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades. Maitsesta soola, pipra ja lihaüldmaitseainega. Klopi lahti munad, sega peekoniga ja kalla pannile kartulite peale. Alanda kuumust ja lase kartulikoogil tahkuda. Serveeri soojalt.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Tõe huvides pean mainima, et retsepti (ja selle kõrval oleva pildi) järgi oli tegemist pigem kartulikoogiga, minul tuli (mehe maitset arvestades) pigem peekonikook. Rammus roog, kui sisse panna ainult kuus kartulit ja liha isegi natuke rohkem.

Traditsiooniline seapraad

2 kg sea kamaraga praetükk

2 spl musta pipart

2 sl soola

2 sl sinepit

2 sl õli

lihaüldmaitseainet

purustatud küüslaauku määrimiseks

Kamara ruudustamiseks aseta liha, kamarapool all, pannile, kus on umbes 2 cm jagu vett, ja lase sel 10 minutit haududa. Lõike pehmemenud kamarat ja osaliselt ka selle all olev pekikiht ruutudeks (küljepikkusega 1,5 cm) Valmista maitsesegu piprast, soolast, sinepist ja õlist.
Maitsesta liha maitseseguga, hõõru liha purustatud küüslaauguküüntega sisse, ning tõsta ahjuvormi, jättes kamarapoole ülespoole. Küpseta ahjus 160 kraadi juures, kuni kamar pruunistub, siis kata pealt fooliumiga. Kui liha kipub kuivama, vala ahjuvormi kuuma vett ja kasta liha leemega.

(retsept Toidutarest)

Mingit kamararuudustamist seekord ei toimunud (mees tegi ka seda, kmm, isegi retsept oli mehe poolt välja valitud näidisena selliseid-roogasid-sööksin-ma-iga-päev-vastu-vaidlemata), aga see ruudustamine tundus siiski päris põnev, jätsin ta siia retsepti alles... haa, näed, hakkasin kirjutama enne, kui liha valmis. Ehk siis me kamara ruudustamine leidis aset peale mõningast liha ahjus olemist: näeb ju ilusam välja, eks. Liha ise oli hää (nagu tavaline ahjupraad ikka), kõrvale sõime ahjukartulit.

Hakklihavardad

700 g hakkliha

3 küüslaauguküünt

3 sl sojakastet

1 sl fariinsuhkrut

Haki küüslaauk ning sega soja ja fariinsuhkruga. Sega maitseained lihaga. Vormi sõrmepikkused vorstikesed ja lao küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 225kraadises ahjus 10-12 minutit.

(retseptipõhi Maire Suitsu, Angeelika Kangi ja Lia Virkuse "Hakkliharaamatust")

Ma jätsin selle vardad-sõna sisse, kuna tegelikult oli tegemist varda otsa aetud roaga, kuid meie tegime lihtsalt piklikud vorstikesed.

Vaadates hakkliha lisandeid, kardaks, et sest küll head tulemust ei saa, kuid sai. Minu arust lausa väga lahe: midagi spetsiaalselt tunda ei olnud, samas ei olnud tegemist ka maitsestamata hakklihaga. Mees tahtis lisaks soola ja pipart, mina sõin kotlette sellisena, nagu retsept ette nägi. Taaskord roog, mida kasvõi oma lihtsuse (ja maitsvuse) tõttu kavatsen kindlasti veel teha.

Lihtne pelmeenivorm

1 pakk pelmeene
2 sibulat
1,5 dl ketšupit
200 g riivitud juustu
võid

Suru poolsulanud pelmeenid võitatud ahjuvormi põhja. Küpseta 200kraadises ahjus 10 minutit, et põhi ei jääks tainaseks. Koori ja viiluta sibulad, pruunista kergelt võis ning laota pelmeenidele. Määri peale ketšup ja puista üle riivitud juustuga. Küpseta ahjus veel 20-25 minutit ehk kuni juust on sulanud.

(retsept Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Mina olude sunnil seda vormi ei söönud, kuid tõeliselt lihtne on seda valmistada: erilisi oskusi ei nõua, koostisained alati kodus olemas. Mees kiitis ja lubas peagi uuesti teha. Et ikka tõeliselt tõeliselt hea.

Tomatine pikkpoiss

400 g purustatud tomateid

1 dl riivsaia

700 g hakkliha

2 muna

1 suur sibul

2 tl sinepit

soola

pipart

Sega kausis purustatud tomatid ja riivsai, lase 10 minutit seista. Lisa hakkliha, munad ja hakitud sibul. Maitsesta sinepi, soola ja musta pipraga ning klopi segu läbi. Vormi sellest piklik päts, tõsta ahjuvormi ja küpseta 175kraadises ahjus 1 tund.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Siia kirja pannes lugesin teksti, mis oli retsepti kõrval: "kerge ja mure pikkpoiss". See viimane on tõsi küll. Lausa nii tõsi, et mina ei suutnud kordagi lõikuda pikast poisist viilu nii, et see oleks ühte tükki jäänud. Ja kui jäigi, siis tõstmisel lagunes ikka koost.

Mulle meeldis samast retseptiraamatust juustune pikkpoiss ahjukartulitega rohkem, kuid eks see olegi selline hoopis teise maitsenüansiga pikkpoiss, kui ma harjunud olen. Ehk siis kellele meeldib tomat, siis see pikkpoiss on teile! Kui teile aga tomat väga ei meeldi (esimesel päeval domineeris tomati maitse minu jaoks pikas poisis lausa häirivalt), need võivad seda siiski süüa, kuid alates teisest päevast. Teisel päeval olid maitsed ühtlustunud.

Makaronivorm Merevaiguga

4 dl makarone

1,5 tl soola

2 sibulat

1 küüslaauguküüs

300 g hakkliha

0,5 tl jahvatatud paprikat

0,5 tl pipart

0,5 tl soola

5 dl piima

200 g Merevaiku

2 muna

1 tl ürdisoola

Pane suurde potti vesi ja sool, kuumuta keemiseni. Lisa makaronid ja keeda peaaegu pehmeks (al dente), jälgides keetmisaega pakendilt. Haki sibul. Kuumuta pannil õli, pruunista sibulat, purustatud küüslaauku ja hakkliha väikesel tulel, kuni sibul muutub klaasjaks. Maitsesta soola, pipra ja paprikapulbriga. Kastme valmistamiseks kalla piim väiksese kastrulisse. Kuumuta pidevalt segades keemiseni ja võta tulelt. Lisa vähehaaval juust, sega ühtlaseks ja lase veidi jahtuda. Klopi hulka munad, maitsesta ürdisoolaga. Pane makaronid ja hakkliha kihiti rasvainega määritud ahjuvormi(desse), kalla peale juustukaste. Küpseta 175 kraadi juures 1 tund.

(retseptipõhi Toidutarest)

Makaronivorm on meie pere üks lemmikutest. Ma seda kõige tavalisemat retsepti siia panema ei hakka, kuid ühe variandi makaronivormist, mille leidnud olen, salvestaks küll ära. Et kuidas asja huvitavamaks teha.

Minu jaoks oli siin uueks paprikapulbri lisamine, kuid kui selle maitset ka tunda tahta, tuleks seda kindlasti veidi rohkem panna. Nii suure koguse piima sees Merevaigu sulatamine oli ka põnev, ja tõepoolest andis see vormile teise meki. Ma pakuks, et selle kohta öeldakse siidine. Aga ega ma ei tea ka. Mõnus pehme maitse tuli vormile igal juhul juurde. Mees otseloomulikult mödistas kõik oma terava punase kastme ja majoneesiga üle ja ütles, et vorm nagu vorm ikka.

Mina igal juhul soovitan! Järgmine kord proovin ka kindlasti seda varianti makaronivormist. Ma ei saa öelda, et meie variant oleks puine.. aga võibolla saan ka. See oleks siis pehmem, nagu juba mainisin.

Aa, muide, kuna ma pean igale poole küüslaauku ja sibulat sisse suruma, siis siin retseptis tegelikult küüslaauku ei olnud. Lisaks minu avastus: üks küüs küüslaauku kartulivormis välja ei tule, makaronivormis annab küll maitsenüansi juurde. Et siis ärge liialdage.

Tatra-kanahakklihahautis

3 dl tatart
2 porgandit
1 sibul
400 g kanahakkliha
soola
musta pipart

Pane pestud tatar veega tulele, keeda pehmeks ja maitsesta soolaga. Vajadusel lisa keemise ajal vett. Koori porgandid ja riivi jämeda riiviga, koori ja haki sibul. Pruunista porgandit, sibulat ja hakkliha pannil õlis 6-8 minutit, maitsesta soola ja pipraga. Kalla pannitäis potti tatra juurde, sega korralikult läbi ning hauta 10 minutit. Maitsesta vajadusel veel soola-pipraga.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Põhimõtteliselt ma tegin sama retsepti, kuid siinsest nimekirjast olen välja jätnud tomati. Et siis kes tahab, võib hakklihale lisada ka kaks tükeldatud tomatit. Mina lisasin ja mulle ei meeldinud. Ma ei ole vist hautatud tomati sõber.
Seda peab aga küll mainima, et kuigi ma ei teadnud sedagi, kas ma tatra sõber olen, siis väga maitsev tulemus tuli. Järgmine kord peaks ainult poole kogusest tegema, sest üksinda süües (tegingi nädala sees, sest mees arvas juba ette, et temale tatar ei kõlba) saab muidu kogus liiga suur.

Ahjustrooganov

400 g seastrooganovi

2-3 sibulat

1 dl majoneesi

2 dl hapukoort

1 dl kohvikoort

2 tl sinepit

1 sl tomatipastat või ketšupit

soola

musta pipart

lihamaitseainet

Pruunista liharibad õlis, maitsesta soola, pipra ja lihamaitseainega. Koori sibulad ja lõika õhukesteks ratasteks. Määri ahjuvorm õliga, laota liha vormi põhja ja kata sibulatega. Sega kastmeks kokku majonees, hapukoor, kohvikoor, sinep ja tomatipasta või ketšup, maitsesta soola ja pipraga. Vala kaste lihale ja küpseta rooga 200kraadises ahjus 30 minutit.

(Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Ise ei teinud, seega miskit tarka valmistamise kohta lisada ei ole. Mõnus teistsugusemaitseline liha kui me tavaliselt sööme. Kastet võiks ehk veidi rohkem olla, mina nii lihasõber pole: saaks kartuli kõrvale panna rohkem kastet ja vähem liha.

Riisi-kanawok

2 dl pikateralist riisi

1 sibul

3 küüslaauguküünt

1 tl karrit

2 porgandit

250 g värskeid šampinjone

4 (grill)kanakintsu

1 väike purk ananassi

3 sl sojakastet

Keeda riis rohkes vees. Koori ja peenesta sibul ja küüslaauk, pruunista koos karriga kergelt wokpannil ning tõsta kõrvale. Lõika porgandid õhukesteks viiludeks, prae õlis poolpehmeks ja tõsta samuti kõrvale. Viiluta šampinjonid, pruunista õlis ning eemalda pannilt. Tükelda kana ja pruunista ka see. Tõsta wokpannile tagasi kõik kõrvale pandud ained. Lisa keedetud riis ja nõrutatud ananassitükid ning kuumuta segades 5 minutit. Maitsesta sojakastmega ja serveeri kohe.

(retsept Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Ma pean kuidagi oma retsepte erimärgistama hakkama, et teaks pärast, millised on eriti maitsvad retseptid. See siin on eriti maitsev retsept. See oli esimene roog, mis ma jõulukingiks saadud ja enda sünnipäeva paiku minu kätte jõudnud kokaraamatust tegin. Uuesti tegime seda pool nädalat hiljem. Ja siis nüüd. Megagiga hea asi, soovitan kõigil proovida! Ainus, mida sisse ei saanud panna (jätsin siiski retsepti: ehk kunagi üksi olles panen), olid šampinjonid: mees ei söö neid. Ja kana oli meil muidugi mehe moodi palju palju. Aga hea oli see ikkagi. Lisaks tuleb mainida, et just selle retsepti pärast on meil plaanis wokpann osta, kuigi aineid annab kokku segada ka suures potis.

PS! Kui keegi tark teab, siis võib öelda: kas tõesti ametlikult on eesti keeles lubatud kirjutada ka vokipann? Ma arvasin, et mitte.

Juustukoorene kartulivorm

600 g kartuleid
5 küüslaauguküünt
3 sibulat
2 dl vahukoort
25 g võid
soola
pipart
tüümiani
150 g riivitud juustu

Koori kartulid, küüslaauk ja sibul ning viiluta hästi õhukesteks viiludeks. Sibul ja küüslaauk prae pannil kuldkollaseks. Määri ahjuvorm võiga kokku ja lao esimese kihina põhja kartuliviilud. Kihile kartulitele raputa soola ja natuke pipart, tüümiani, kõige peale puista küüslaugu-sibula segu. Vormi vahekihtidele võid riputada veidi juustu. Siis taaskord kartulid ja maitseained, sibul-küüslaauk ja veidi juustu ja nii kolm korda. Vala kartulid üle vahukoorega. Laota kõige peale väikeseid võitükikesi ja küpseta 180 kraadi juures kuni 45 minutit. Vahetult enne vormi ahjust väljavõtmist puista sellele ohtralt juustu.

(retseptipõhi Toidutarest)


Tegelikult oli selle vormi nimi küüslaaugu-kartulivorm, kuid selleks tuleks küüslaauku ikka hulga rohkem panna: praegu küll selle maitse välja ei tulnud. Vorm on muidu maitsev, kuid kuna sellele tuli meie peres (liha peab ka olema!) eraldi kotletid kõrvale teha, oleks eelnev hakkliha-kartulivorm isegi mugavam teha: kõik komponendid kohe ühes ahjuvormis koos. Erilisi tegemisnippe soovitada pole: kuna täna panime vormile ahju plaadi ka kohe alla, siis jätsime sinise suitsu episoodid toidu valmistamises õnnelikult vahele.