Luksuslik õunapirukas

Põhi:

3 dl nisujahu

0,75 dl suhkrut

2 munakollast

100 g võid

Täidis:

4 õuna

1 dl suhkrut

0,5 dl vett

2 tl vanillsuhkrut

2 spl brändit

50 g võid

Kate:
3 õuna

2 spl sulatatud võid

3 spl suhkrut

2 tl jahvatatud kaneeli

Sega kõik komponendis köögikombainis ühtlaseks tainaks. Vajuta 26 cm läbimõõduga lahtikäiva pirukavormi põhja ja äärele. Pane külma. Täidise valmistamiseks koori ja puhasta õunad ning lõika väikesteks kuubikuteks. Pane koos suhkru ja veega potti. Keeda tasasel kuumusel 5 minutit. Sega hulka vanillsuhkur, brändi ja sulatatud või. Küpseta põhja 200kraadises ahjus 12 minutit. Vala peale keedetud õunakuubikud. Katte jaoks koori õunad ja viiluta, laota kauni mustrina koogile. Nirista peale sulatatud või, raputa üle suhkru ja kaneeliga. Küpseta veel 30 minutit, kuni kook saab kauni värvi.

(retseptipõhi Angeelika Kangi ja Lia Virkuse retseptiraamatust "100 pirukat")

Et saada enda jaoks "lubatud" kooki, tegin üsna palju. Esiteks vahetasin või palmirasva vastu. Teiseks asendasin munad olemasoleva puuviljapüreega (õuna-pirni see hetk), koguselt umbes sama palju, kui need kaks munakollast võiksid olla. Kolmandaks ei läinud mul nii palju õuna peale (kolmest jäi üle), kuid sisse oleks kolme asemel rohkem küll võinud panna. Võibolla oleks võinud brändit ka rohkem lisada, kuid kuna ma lastele ka seda andsin, siis jäi see retsepti järgi. Brändi maitset muide niimoodi tunda ei ole.

Kattele ma ka võid (minu puhul palmirasva) lisada ei viitsinud, vaid osavamad tegijad kurnavad sisu ära, tõstes õunad koogipõhjale ja vedelikuga pärastpoole niisutavad pealmist katet, et suhkru-kaneel ikka kenaste kinni jääks.

Mulle maitseb! See on kindel kolmas kord, kui ma seda teen, ja kole kuri olin: kook tuli meelde, kuid mida blogis polnud - retsept! Ja kust ma selle sain, ei mäleta. Vat siis, sellepärast tulebki blogi pidada ja seepärast ma selle siia ka lisasin: et järgmine kord teaks, kust ma selle hea õunakoogiretsepti sain.

Lindströmi kotletid

1 kg hakkliha

7-8 sl riivsaia

2 sl kartulijahu

3 dl hakitud marineeritud peeti

4 sl hakitud marineeritud kurki

2 riivitud sibulat

3 dl vett

3 tl soola

musta pipart

Sega kotleti täidisained omavahel kokku ja lase saadud kotletisegul natuke maitsestuda. Vormi ümmargused kotletikettad ja prae pannil või ahjus.

(retseptipõhi ajakirja Kodu&Aed kokaraamatust "76 kiiret rooga")

Ma vist suruks kotletitainasse veelgi rohkem kurki ja sibulat, kuid üldmulje oli väga hea, teeb teinekordki. Algretseptis oli sellise koguse kohta ka kaks muna, kuid jätsime need välja ja ei juhtunud sest midagi halba ega lagunenud ka kotlett.

Õunad karamellistunud kattega

3-4 suurt õuna

3 sl fariinsuhkrut

0,25 tl kaneeli

sortsuke vett

Peale:

natuke õli

1 dl nisuhelbeid

0,5 dl riivsaia

3 sl fariinsuhkrut

Koori ja viiluta õunad, pane potti. Lisa fariinsuhkur, kaneel ja vesi ning lase keema tõusta. Alanda pliidi kuumust, kuni õunad on pehmed, kuid veel ei lagune (4-5 minutit). Pane pannile sortsuke õli, nisuhelbeid, riivsai ja fariinsuhkur. Kuumuta segades mõni minut, kuni suhkur on sulanud ja nisuhelbed pruunistunud. Tõsta õunad ahjuvormi ning kalla nisuhelbesegu peale. Küpseta 180kraadises ahjus 10-15 minutit.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Mida ma siis asendasin: või õliga, kuna helbeid ei pea ilmtingimata praadima võis. Samamoodi asendasin kaerahelbed nisuhelvestega, kuna lapse pärast ei saa kaerahelvest süüa. Ülejäänu oli juba lihtne! See tähendab õun mul natuke küll lagunes ja fariinsuhkur pannil vastupidi - ei lagunenud ehk sulanud - kuid karamellistunud kattega mõnusa ´magustoidu sai kokku, mida sõi isegi umbusklik laps. Ja lihtne oli, see on ka vast oluline.

Mokaruudud

Tainas:

2 muna

3 dl suhkrut

1,5 dl piima

4,5 dl jahu

2 tl küpsetuspulbrit

2 spl kakaopulbrit

Glasuur:

3 dl tuhksuhkrut

60 g võid

2 tl vanillsuhkrut

4 spl kanget kohvi

2 spl kakaopulbrit

Kaunistamiseks kookosehelbeid

Vahusta munad suhkruga väga kõvaks vahuks (ca 10 minutit). Lisa piim. Sega teises kausis jahu, kakaopulber, vanillsuhkur ja küpsetuspulber. Sega munavahu hulka. Lõpuks lisa sulatatud ja veidi jahtunud või. Vala tainas võiga määritud ahjuplaadile. Küpseta 225kraadises ahjus 15 minutit. Sega kokku glasuuriained ja määri jahtunud koogile. Puista peale kookosehelbed ja puista jahtunud koogile.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Angeelika Kangi raamatust "100 kooki 2")

See on nüüd "minu" kook ehk siis see, milles olen kõik "keelatu" asendanud ja kuna ma ei viitsinud ahjuplaadil teha, vaid tegin ümmarguses vormis, näeb ta välja selline. Kasutatud on palmirasva või asemel, sojapiima (või vett) piima asemel ja munad asendatud pooliku banaaniga. Banaanist "tugevat vahtu" otseloomulikult ei saa, kuid taina seob ta kokku küll.

Kui on meeletu kooginälg, siis kõlbab muidugi, kuid ma oleks paremat tulemust oodanud. Kuna see on ainus kord, kus munad olen banaaniga asendanud (polegi lihtsalt munadega retsepte rohkem teinud), siis veidi olin pettunud ka selles, et banaanimaitse siiski nii tugevalt välja lõi. Ei domineerinud, kuid oli siiski olemas.

Koogi tegelikust maitsest sain aimu, arvan, et ei kuulu minu lemmikute hulka.

Rabarberi-maasikakook

Põhi:

2 dl jahu

3 dl fariinsuhkrut

1 dl nisuhelbeid

1 tl kaneeli

125 g palmirasva

1 tl küpsetuspulbrit

Kate:

500 g rabarberit

300 g maasikaid

Kissell:

2 dl suhkrut

1 spl tärklist

2 dl vett (või maasikasiirupit)

1 tl vanillisuhkrut

Sega kausis jahu, küpsetuspulber, fariinsuhkur, kaerahelbed ja kaneel. Tükelda hulkapalmirasv ja haki puruseks tainaks. Suru pool tainast 26 cm läbimõõduga vormi põhja ja äärtele. Pane tainale tükeldatud rabarberid ja maasikad. Kui maasikad on värsked, võid nad pooleks lõigata. Keeda kisselliained (väljaarvatud vanillisuhkur) 2 minutit keskmisel kuumusel, võta tulelt ja sega hulka vanillisuhkur. Vala kissell rabarberitele ja puista peale ülejäänud tainas. Küpseta 175kraadises ahjus 1 tund. Kas sööd külmana või soojana või ei kannata oodata ja nokid tulikuuma kooki, maitse on alati fantastiline!

(retseptipõhi kokaraamatust "100 kooki 2")

Minu LEMMIKkook! Uskumatu, kui häid asju võib ikka teha! Ma olen muidugi oma dieediga nurka ka surutud, kuid kõik mu talveks varutud rabarber läheb sellele koogile. Maitse on hapu, seega kui keegi tahab veidi vähem haput kooki, võib julgelt natuke vähem rabarberit sisse panna. Kisselli keetsin mina maasikavedelikust, mis külmutatud marjadest üle jäi. Päris 2 dl ma sellest kokku ei saanud, ülejäänu lisasin siis vee.

Algretseptis lubati leigena LÕIGATAVAT kooki - vale puha. See on lusikakook. Niiöelda. Või sõna otseses mõttes. Seda ei saa lõigata. Võib teha kasvõi keeksivormis (ma olen teinud), kuna kujust ja vormist ei jää siin tõstmisel küll midagi alles. Kui just kooki päris ära kuivada ei lase.

Šokolaadijäätis

1,5 dl vett

150 g suhkrut

3 sl tumedat kakaod

100 g Bitteri šokolaadi

2 dl vahukoort

Pane vesi ja suhkur potti ja sega kergel kuumusel, kuni suhkur on sulanud. Tõsta pliidilt, mõõda juurde kakaopulber ja klopi hoolega. Kuumuta segu tasasel tulel, keeda 5 minutit. Tõsta tulelt, lisa 60 g šokolaadi ja sega, kuni šokolaad on sulanud. Lase jahtuda, klopi hoolikalt ja tõsta tunniks ajaks külmkappi. Vahusta vahukoor ja riivi ülejäänud šokolaad. Vala valmis keedetud šokolaadisegu vahukoore hulka ja sega ettevaatlikult. Lisa riivitud šokolaad. Kalla saadud segu sobivasse nõusse ja hoia 4-5 tundi enne serveerimist sügavkülmas.

(retseptipõhi soomlaste šokolaadiraamatust "Suklaa keittokirja")

Ma ei suuda enam paljast šokolaadi süüa, kui ma ei saa seda vaheldada, ja peale Bitteri ma ju vaheldada ei saa. Lisaks ei saa ma süüa jäätist, kuna kuhu iganes suunda vaatad, kõik topivad ikka jäätisesse muna... Nüüd siis vahukooreasendajaga sai tehtud šokolaadijäätist ja ah kuis maitseb! Mis minu jaoks kõige kummalisem: segu ei jäätu kõvaks, vaid on meeldivalt pehme ka järgmine päev (senimaani olen oma jäätistele ikka kirvega lähenenud, isegi kui ma seda olen külmumisfaasis kogu aeg vahustanud), JA vahustamist ei ole vaja. Super.

Maitse on veidi imelik... ma kardan, et see on Bitter maitse, irw. Aga pole hullu, ikkagi šokolaadijäätis. Hea leid.

Olde Hansa rabarberi-maasikasupp

1 kg rabarberivarsi

400 g maasikaid

15 g värsket ingverijuurt

250 g suhkrut

300 g vett

veidi vanillisuhkrut

Puhasta rabarber ja lõika umbes 700 g kogusest ribadeks või kangideks. Pane kaussi, vala üle 100 g suhkruga ja jäta kaheks-kolmeks tunniks maitsestuma. Tükelda ülejäänud varred kuubikuteks ja tõsta kõrvale. Haki puhastatud ingverijuur võimalikult peeneks. Vala suhkrus seisnud rabarberikangid koos eraldunud vedelikuga potti, lisa vesi, hakitud ingverijuur, ülejäänud suhkur ja maasikad ning pane keema. Keeda, kuni rabarber on pehme. Püreeri saumiksriga või aja läbi sõela. Pane uuesti tulele ja lisa keema tõusnud segule ülejäänud rabarberikuubikud. Keeda minut ja jahuta.

(retsept Postimehe Arterist, autor Emmanuel Wille)

Selle retsepti juures on üks suur naljakoht: ma nimelt proovisin esimest korda elus ingverijuurt. Nojah, ja kuigi kogused olid täpselt õigeks timmitud, oli tulemus selline et... et see kausitäis suppi seal pildil, kui keegi on võimeline selle ära sööma, ilma et suust ja silmist tuld välja ei purskaks, annan ma talle kangelasmedali. Ma ise tegin seda muide. Uuuh.

Ühesõnaga ma väga tahaks seda retsepti proovida uuesti, kuid siis juba ilma ingverijuureta või siis parimal juhul veerandi selle koguse inverijuurega. Praegu, praegu oli lihtsalt nii krehvtine kogu see tulemus, et restoranisupp oli lihtsalt moel valminud küll. Väikeses kausis serveerituna kindlasti maitseelamus, kuid soovitaks siis vähendada ka supi koguseid. Praegu tuli seda palju.

Karamelliruudud

1 dl õli

4,5 dl kaerahelbeid

3 sl jahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

1 dl suhkrut

2 tl vanillsuhkrut

3 sl siirupit

2 dl vahukoort

2 dl fariinsuhkrut

1 tl õli

kaunistamiseks mandlilaaste

Sega omavahel kaerahelbed, jahu, küpsetuspulber, suhkur ja vanillsuhkur. Lisa siirup ja õli. Sega ühtlaseks. Vala küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning silu lusikaga ühtlaselt siledaks. Küpseta ahjus 175 kraadi juures 15-20 minutit. Lase jahtuda.

Küpsemise ajal valmista kate. Selleks sega paksupõhjalises potis vahukoor, teelusikatäis õli ja fariinsuhkur. Keeda aeg-ajalt segades tasasel kuumusel 20 minutit. Karamellkate on valmis, kui see tahkub minuti jooksul.

Vala kate jahtunud põhjale. Määri laiali ning puista üle mandlilaastudega. Lase külmas jahtuda. Lõika ruutudeks.

(retseptipõhi kokaraamatust "100 kooki 2")

Ma olen seda retsepti juba jupp aega vaadanud ja süda on jooksnud verd 100 g või koha peal... mul ainult üks pakk palmirasva veel alles... lõpuks välgatas geniaalne idee, et olen ju teinud kaerahelbekooki oliivõliga, seal küll õli maitse läbi ei pressinud: otsisin retsepti üles ja koguseid võrreldes asendasin julmalt või õliga. Palmirasv on kapis alles. Ka peale koogi tegemist. Jeei.

Raamatupildil oli koogil uhke paks põhi: kmm, no mina ei tea... minu siinsed kogused on küll pool algsest, kuid ka kahekordistades ei oleks mul täisplaadil paksupõhjalist tainaosa tulnud. Praegu tegin kooki liistakana plaadi keskel.

Karamellkastme juures olin suhteliselt skeptiline, sest minu kreemine vahukooreasendaja läks hooga puhtaks vedelikuks ega paksenenud ka keetmise ajal. Potti tulelt tõstes võttis see siiski veidi siirupisema ilme, kuid ei sest enamat. Koogile niristada saab seda ka siis ja ei soovitagi kaua oodata, sest niimoodi ei pidanud ma midagi määrima: kõik valgus ise. Samas ei valgunud nii palju, et oleks koogilt maha vajunud.

Hästi magus. Sobib süüa küll. Isiklikult ei oleks sellise koogi peale tulnud, kuid arvestades minu piiratud võimalusi, oli tulemus hea.

EDIT: teisel katsel lasin karamellkastme iiriseks - ärge seda tehke. Toda siirupit koogi peal oli mugavam hammustada, kui iirist närida. Loomulikult sai hakkama, kuid kippus teine hammaste külge kinni jääma...

Südamehautis

400 g külmutatud broilerisüdameid

2 sl õli

1 sibul

3 porgandit

1-2 sl jahu

3 dl vett või puljongit

1 dl tomatikastet

soola

pipart

Pese sulanud südamed jooksva vee all, patsuta köögipaberiga kuivaks. Lõika pooleks ja pruunista õlis. lisa hakitud sibul ja õhukeselt viilutatud porgandid, kuumuta mõni minut. Maitsesta soola ja pipraga. Puista peale jahu ja kuumuta segades. Lisa keev vesi või puljong ja tomatikaste; hauta aeg-ajalt segades kaane all, kuni porgandid on pehmed. Vajadusel lisa vahepeal vett. Serveeri tatra, riisi või keedetud kartulitega.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Minu tähelepanek: lõikuge südametelt aordijupid küljest ära. Minul tõi selline anatoomiatund täiega tõrke sisse. Muidu süda ma varem söönud polnud, maitses ta hea. Tihkem kui maks, aga ei haisenud nagu maks.

Retseptiraamatus oli pilt pruunika kastmega: ei saa mina aru, kust ta pruun saab olla, kui tomatikastet tuleb sisse segada. Minul oli kohe kindlasti punane kaste.

Maitses. Just selle anatoomiatunni kogemuse tõttu lähiajal teha ei taha. Peab mehe jälle kööki kupatama.

Aleksandrikook

675 g nisujahu

450 g võid

225 g suhkrut

8 sl tuhksuhkrut

ploomimarmelaadi

vett

Sega jahu, või ja suhkur. Jaota tainas pooleks ja suru sõrmedega kahele võiga määritud ahjuplaadile. Küpseta 215 kraadi juures ahjus 15 minutit. Jahuta.
Sega tuhksuhkur veega keskmiselt paksuks seguks. Libista üks kook serveerimislauale. Määri pealt ploomimoosiga. Libista teine kook esimese koogi peale. Määri pealt glasuuriga.

(retseptipõhi Toidutarest)

Niiiii magus kook, et minu otsus teha ainult pool kogusest (ma ei raatsinud nii palju oma palmirasva kulutada) oli õigemast õige. Pealegi jäid koogiplaadid peale küpsemist nii pudedad, et minu igasugune ponnistus neid tõsta viis plaadi pudenemiseni puruks.

Ploomikeedist läheb kindlasti rohkem kui algretseptis kirjutet (4 sl kaks korda suuremale koogile), ka tuhksuhkrut kulus rohkem, ja vett siduainena. Suhkruglasuuri peab järgmine kord panema tainaplaadile, mitte määrima. Niipea kui ma määrima hakkasin, pealmine koogikiht ka lahti tuli. Seetõttu ilusat valget glasuurikohta põhimõtteliselt polnudki. Üldse jäi nii suurestki kogusest glasuurist puudus, omaarust küll laristasin hulgem.

EDIT: järgmine kord proovi koogiplaate hoida peale küpsetamist natuke aega külmkapis tahenemas. Nimelt kuna kook oli ikka jube magus, jagus mul seda ka järgmiseks hommikuks, ja siis oli seda juba palju viisakam lõigata ja serveerida. Kui nüüd hoida koogiplaati enne külmas ja alles siis asuda lõpliku viimistluse juures, siis äkki see ei lagune ja pudene nii palju... tasub proovida!

Burgundia ühepajatoit

500 g veise või põdra pehmet aba- või kintsutükki
2 sl nisujahu
2 dl vett
2 dl odavat punast veini
1 lihapuljongikuubik
4 väikest sibulat
2 küüslauguküünt
2 loorberilehte
3/4 tl tüümiani
1 tl soola
1/3 tl musta pipart
3 porgandit
200 g šampinjone
peale hakitud peterselli

Lõika liha 3-4 cm suurusteks tükkideks ja pruunista pannil. Pane pruunistatud lihatükid potti või kastrulisse ja puista peale nisujahu. Lisa panni loputusvesi, et kõik aroomi andvad ained jääksid toidusse. Lisa potti punane vein, puljongikuubik ja kooritud ning sektoriteks lõigatud sibulad (väiksemaid sibulaid võib võtta rohkem ja need tervelt hautisesse panna), peenestatud küüslauk ja maitseained. Keeda vähesel kuumusel kaane all umbes tund aega. Sega vahepeal ja lisa vajaduse korral vett.
Kaabi porgandid ja lõika viiludeks. Lisa porgandiviilud ja veidi hiljem puhastatud šampinjonid, lisa vajaduse korral vett. Hauta veel 20-30 minutit ning puista valmis roale hakitud peterselli.

(retseptipõhi Toidutarest)

Mis ma kohe retsepti mugandamise koha pealt üles tunnistama pean: kasutasin sea pehmemaid osi, veiseid me siin ei tunne. Võibolla olen liiga vähe lihaletis ringi vaadanud ka. Ei usu, et see lõpptulemust oluliselt mõjutas. Muu tegin põhimõtteliselt enam-vähem nii nagu retseptis kirjas, ainult jaa, kogu selle aja jooksul lisasin veel umbes 3 dl vett kirjapandule. Aga hea tuli. Sama suur "aga" jääb minu jaoks tegelikult õhku rippuma küsimusega: kas hea asja tegemiseks peab nii palju vaeva nägema. Pliidi ääres ma kõik see 1,5 tundi muidugi ei kokanud, aga toidu valmimist ootama pidin ikka. Teistpidi saigi niimoodi oma väiksemat väsinud meest rahustamas käia... Teen veel? Arvan, et teen küll.
Veiniarmastajatele: ei saanud mina aru, et seal vein sees oleks olnud.

Kirsistruudel

4 dl jahu

1 dl käesooja vett

40 g võid

0,5 tl soola

0,5 dl riivsaia

700 g kirsse (värskeid või külmutatud)

1 sl rummi

1 tl vanillsuhkrut

1 dl suhkrut

1 tl kaneeli

rasvainet peale määrimiseks ja riivsaia praadimiseks

tuhksuhkrut kaunistamiseks

Sõelu jahu suurde kaussi ja tee keskele süvend. Kalla süvendisse omavahel segatud vesi, sulatatud või ja sool. Sega kõik ühtlaseks tainaks ja jätka sõtkumist laual, kuni tainas on elastne ja läikiv. Pintselda tainapalli toiduõliga ja aseta kaanega suletavasse kaussi. Tõsta kauss umbes pooleks tunniks soojaveevanni.

Sulata pannil või ja lisa riivsai ning prae pidevalt segades 5 minutit. Tõsta tulelt ja jahuta. Täidise jaoks sega kividest puhastatud või sulatatud kirsid rummi, vanillsuhkru, suhkru ja kaneeliga.

Puista laud kergelt jahuga üle ja rulli tainas piklikuks õhukeseks plaadiks. Määri lahtirullitud tainale esmalt riivsaiasegu ja selle peale kirsitäidis. Tõsta tainas lühematest servadest veidi täidise peale ja keera pikkupidi rulli. Aseta struudel võiga määritud ahjupannile, pintselda üle ühe osa sulavõiga ja küpseta 180kraadises ahjus 45 minutit. Vahepeal pintselda struudlit veel järelejäänud sulavõiga. Sõelu ahjusoojale struudlile peale tuhksuhkrut.

(retseptipõhi Toidutarest)

Esiteks kasutasin ma jälle õnnelikuna palmirasva ehk siis piimalised jäid retseptist välja. Kuna ma olen kitsi, siis riivsaia praadisin siiski oliivõliga: vahet ju pole. Minu jaoks. Seda tunnistan küll: mida ägedat see riivsai seal vahel pidi tegema, ma aru ei saanudki. Aga ma panin. Nagu retseptis oli ette nähtud.

Kirssidega oli üks rist ja viletsus: ma kurnasin neid kaks korda ja tainale tõstes pigistasin mahla ka välja, kuid ikkagi hakkas peale poolt küpsemist ahjuplaat lainetama. Kuidas algses retseptis saadi selline struudel, et sees tainakihid on heledatena (mitte mahlast läbiimbunutena), ei kujuta ette.

Muidu maitses hea ja otsa sai kohe. Aa, lisan: sööjaks olin magusanälgas mina, nii et Martin sellele ei kandideerinud. Siiski! magus see struudel küll polnud. Järgmine kord tehes kasutaks magusat moosi, nii proovi mõttes.

Ja ma muidugi ei kujutanud üldse ette, et struudel selline on, irw, ma ei teadnudki, milline üks struudel peaks välja nägema. Kusjuures ei näinud minu arust väga apetiitne välja: nagu keedetud soolikas. Naljakas. Imelik. Veidi õõvastavgi. Kui tuhksuhkrut peale raputada, pole näha (ja on ka magusam!), kuid ilma küll ei kõlba isu äratamiseks lauale tõsta, minu struudlit küll mitte.

Seda ka lõppu, et tainas oli super: ilma jahu alla puistamata rullisin imeõhukeseks, ei jäänud ta kinni ega kippunud katki minema. Osav.

Šokolaadiampsud

25 g kakaopulbrit

60 g toasooja võid

110 g suhkrut

1 dl õunapüreed

1 tl vaniljesuhkrut

170 g nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

2 sl tuhksuhkrut

Sega kokku toasoe või, kakao ja suhkur. Lisa õunapüree (mina püreerisin ühe õuna) ja vanillisuhkur. Eraldi nõus sega jahu, küpsetuspulber ja sool. Lisa jahusegu ettevaatlikult kakaosegule ja sega tainaks. Vormi tainast umbes kreeka pähkli suurused pallid ja pane paberiga kaetud küpsetusplaadile, jättes pallide vahele umbes 2 cm ruumi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures umbes 10 minutit ja lase plaadil 1 minut jahtuda. Raputa peale tuhksuhkrut.

(retsept Toidutarest)

Nüüd lugedes saan aru küll, millega olen juba puusse pannud: ma viskasin tuhksuhkru ka tainasse... Aga tõsiselt head pehmed SUUSSULAVAD küpsised tulid, soovitan väga! Ma olen lausa üllatunud, et nii osav olin. Esimest korda kasutaksin seda suussulavad-sõna ja ausalt, see on täielikult omal kohal. Pool kogusest oli sisse ahmitud juba enne seda, kui küpsised jahtudagi oleksid jõudnud.

Aa, lisan seda ka, et algretseptis oli või asemel sees võimalus kasutada ka margariini, ise küpsetasin esmakordselt palmirasvaga. Oh ma olen nii õnnelik, et selle lõpuks järele proovisin! Muna- ja piimavaba küpsetis kohe hoobilt olemas.

Toekas aedvilja-hakklihapada

500 g hakkliha

pool kapsast

2 porgandit

3 dl riisi

0,5 l vett

soola

lihaüldmaitseainet

Pruunista hakkliha pannil, maitsesta lihaüldmaitseainega ja tõsta ahjuvormi. Hauta tükeldatud kapsas potis kaane all sortsu veega 10 minutit. Puhasta ja riivi samal ajal porgandid. Sega omavahel hakkliha, hautatud kapsas, riivitud porgandid ja toores riis, vala üle soolaga maitsestatud veega. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 1 tund.

(retseptipõhi raamatust "Allergia & toit")

Algses retseptis oli sees TERVE kapsas - no ei kujuta mina ette, milliste minikapsastega autor süüa valmistas. Mul oli pool kapsast, lisaks veel hirm, et kuhu ma sellise laadungi kapsaga küll minema peaksin, see ei mahu mu hiigelsuurde ahjupotti äragi. Õnneks mahtus, kuid rohkemat tõepoolest vaja ei läinud.

Toekaks nimetaksin ma seda rooga riisi tõttu: oi kuidas alguses sai kahtlustatud riisi-kapsa kooslust, kuid kõlbas süüa küll ja maitses hea ka. Saadud kogus toitu on küll suuuuur, sellega tuleks arvestada (et siis vajadusel teha ainult pool kogusest).

Leivakreem mustade ploomidega

6 dl vett

200 g kuivatatud ploome

300 g leiba

1 dl suhkrut

2 dl vahukoort

Tükelda leib ja kuivatatud ploomid, lisa vesi ja suhkur ning keeda tasasel tulel ühtlaseks pudruks. Lase pisut jahtuda ning vahusta siis mikseriga (vajadusel võid enne saumikseriga ühtlaseks püreestada). Lisa vahustamist jätkates rõõsk koor.

(retseptipõhi Sille Toiduteost)

Kiirelt valmiv roog, mida saab teha ka kisava lapsega! Mul oli eriti väike Miku kannatus, nagu me seda viimasel ajal kutsume: lasin oma potitäie kergelt keema, käisin kiirelt pudrunuiaga üle ja juba mikserdasingi. Mikserdada saab ka, laps kaenlas. Muidugi juhul kui laps müra ei karda. Me väiksem mees hetkel miksriundamist ei karda.

Leivasupiga seostuvad mul kooli- ja lasteaiaajast ebameeldivad assotsiatsioonid, seda ei teeks ma iial, kuid kreemi tahtsin ära proovida. Naljakas tähelepanek: kauss oli niiiii raske, kui miski toit kaalub, siis see küll. Ei tea, kas just lemmik on, kuid hea küll ja süüa sobib. Isegi suurem poiss sõi, kuigi see sööb meil ainult haruharva miskit mind rõõmustavat.

Piimavabaks saab, kui kasutada vahukoore aseainet ehk piimavaba vahukoort (müüakse Prismas 200grammistes tetrapakkides).

Kirsikook

2 dl fariinsuhkrut

2 dl vett

1 dl õli

purk kivideta kompotikirsse

1 dl kirsikompotivedelikku

4-5 dl nisujahu

2 tl soodat

130 g Bitteri šokolaadi

Sega fariinsuhkur vee ja kirsikompoti vedelikuga. Lisa omavahel segatud nisujahu ja sooda, sega läbi. Seejärel lisa 2 dl kirsse ja õli, töötle ühtlaseks tainaks. Tõsta koogivormi ja küpseta 200 kraadi juures 15 minutit, lase jahtuda. Sulata Bitteri šokolaad ja kaunista kook kirsside ja šokolaadiga.

(retseptipõhi raamatust "Allergia & toit")

Mina kasutasin kaunistuseks Bitteri šokolaadi ja kogus on just seepärast nii suur, et mul polnud seda võimalik millegagi sulatada (vahukoor, või, ma ei tea, kas veega võib). Muidu originaalretseptis, et kook tuleks täielikult piima- ja munavaba, oli võõbaks valmistatud glasuur, kuumutades selleks kõik ettenähtud ained (50 g taimemargariini, 4 dl pruuni suhkrut, 2 sl vett).

Hmmm, rohkem mehe maitse järgi kook, ma arvan. Mulle maitsesid kirsid ja šokolaad, haa haa haa, kook ise väga lemmik polnud. Aga tõeliselt ilus tuli muidugi välja ja ega tal ju häda ka tegelikult polnud.

Seemnesaiad

50 g värsket pärmi

1 sl soola

5 dl käesooja vett

0,5 dl oliivõli
1 dl päevalilleseemneid

1 dl linaseemneid

1 dl seesamiseemneid

8-9 dl nisujahu

4 dl täisterajahu

Hõõru pärm soolaga vedelaks, sega juurde käesoe vesi. Lisa õli ja seemned ning seejärel enamik jahust; sega ja sõtku, kuni tainas lööb kausi servade küljest lahti. Puista tainapall jahuga üle ning jäta räti alla sooja kohta 40 minutiks kerkima. Jaga tainas kaheksaks ühesuuruseks osaks ja vormi neist ahjuplaadi lühema külje pikkused peened saiabatoonid. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja tee noaga triibud peale. Lase räti all veel 40 minutit kerkida. Määri veega ja puista üle seesamiseemnetega. Küpseta 225kraadises ahjus 12 minutit.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Väga väga head saiad, senimaani parimad, mida olen teinud - soovitan! Need seemned lisasid ilmselt ka magusust, igatahes polnud märkigi, et sinna oleks pidanud ka suhkrut lisama. Lihtne valmistada ka.

Melonisorbett

4 sl suhkrut

4 sl vett

1,5 kg meloni puhastatud viljaliha

Pane suhkur ja vesi väiksesse kastrulisse ja kuumuta keemiseni. Keeda 5 minutit, kuni segu on keenud siirupiks. Tõsta tulelt ja jahuta. Lõika melon pooleks ja eemalda seemned. Kraabi meloni viljaliha lusikaga kaussi ja purusta nuimiksriga. Lisa siirup. Vala segu madalasse karpi ja külmuta vähemalr kolm tundi. Kraabi segu kahvli või lusikaga pokaalidesse ja serveeri.

(retseptipõhi Angeelika Kangi kokaraamatust "Jäised ahvatlused")

Minule andis retsept täpselt nii palju viljaliha ühest tavalise keskmise suurusega melonist, seetõttu kohandasin ta selliseks.

Kuidagi.. lahja tuli. Suhkrut võiks vähemalt rohkem olla, oleks maguski: praegu tuli süüa lihtsalt kui külmutatud melonit.

Rasedatele peaks sobima! Vähemalt mina tahtsin see aeg külmutatud asju (aga sorbetist ei teadnud udujommigi).

Apelsini-neljaviljapuder banaaniga

2,5 dl apelsinimahla

2,5 dl vett

1 suur küps banaan

2 dl neljaviljahelbeid

Lõika banaan tükkideks. Lase vedelik keema, lisa neljaviljahelbed ja banaan ning lase vaikselt haududa. Tõsta pliidilt, kata kaanega ja lase paar minutit järelvalmida.

(retseptipõhi Toidutarest)

Kui seda hommikusööki veel teha, siis tuleks kindlasti retsepti korrigeerida. Ma valisin Aura apelsinimahla ja no pahus, aga jube hapu jäi. Isegi vaatamata sellele, et kogused olid väiksemad kui algretseptis ja sellevõrra oleks nagu banaani rohkem saanud (banaanikoguseid ma otseloomulikult ei vähendanud, kus sa sellega). Et siis apelsinimahla ehk veidi vähem ja banaani võiks küll rohkem olla, muid magusaineid siin ju ette näha pole.

Kui uuesti teen, annan paremad vahekorrad teada ja korrigeerin ära.

Maitselt huvitav. Miks mitte. Tervislik. Nagu näete, on see härg oma dieedihädaga juba kaevus ja proovib imeasju. Ajab hulluks küll, kui vaid värsket kraami sööma sunnitakse: tahaks rämpsu ja kooki, hüü hüü hüü.

Hakkliha-riisihautis maisiga

3 sl õli

175 g riisi

1 keskmine sibul

2 küüslaauguküünt

1 roheline paprika

400 g hakkliha

1 purk (340 g) konservmaisi

1 dl tomatikastet

1,5 dl ketšupit

3,5 dl vett

1 tl soola

0,5 tl pipart

meelepäraseid värskeid ürte (nt tüümiani)

Kuumuta potis õli. Lisa riis, hakitud sibul, küüslaauk ja paprika ning hauta 5 minutit. Lisa hakkliha ja pruunista 5-6 minutit. Siis lisa mais, tomatikaste, ketšup ja vesi. Vähenda pliidi kuumust, kata pott kaanega ja hauta 20 minutit, kuni riis on pehme. Vahepeal sega rooga ja kalla vajadusel vett juurde. Maitsesta soola, pipra ja värskete ürtidega.

(retsept Maire Suitsu, Angeelika Kangi ja Lia Virkuse "Hakkliharaamatust")

Ma keetsin riisi ette ära, kuna ei osanud retsepti lõpuni lugeda ega saanud aru, kuidas riis ilma lisaveeta peaks valmima. Tegelikult oli vesi täitsa kirjas, lihtsalt pimekana ei näinud seda lugeda.

Hea toit tuli, soovitan. Mu toidulaud pole hetkel muidugi niikuinii teab mis lai, kuid see läks küll väga kiirelt loosi ja maitses ka.