Šokolaadijäätis

1,5 dl vett

150 g suhkrut

3 sl tumedat kakaod

100 g Bitteri šokolaadi

2 dl vahukoort

Pane vesi ja suhkur potti ja sega kergel kuumusel, kuni suhkur on sulanud. Tõsta pliidilt, mõõda juurde kakaopulber ja klopi hoolega. Kuumuta segu tasasel tulel, keeda 5 minutit. Tõsta tulelt, lisa 60 g šokolaadi ja sega, kuni šokolaad on sulanud. Lase jahtuda, klopi hoolikalt ja tõsta tunniks ajaks külmkappi. Vahusta vahukoor ja riivi ülejäänud šokolaad. Vala valmis keedetud šokolaadisegu vahukoore hulka ja sega ettevaatlikult. Lisa riivitud šokolaad. Kalla saadud segu sobivasse nõusse ja hoia 4-5 tundi enne serveerimist sügavkülmas.

(retseptipõhi soomlaste šokolaadiraamatust "Suklaa keittokirja")

Ma ei suuda enam paljast šokolaadi süüa, kui ma ei saa seda vaheldada, ja peale Bitteri ma ju vaheldada ei saa. Lisaks ei saa ma süüa jäätist, kuna kuhu iganes suunda vaatad, kõik topivad ikka jäätisesse muna... Nüüd siis vahukooreasendajaga sai tehtud šokolaadijäätist ja ah kuis maitseb! Mis minu jaoks kõige kummalisem: segu ei jäätu kõvaks, vaid on meeldivalt pehme ka järgmine päev (senimaani olen oma jäätistele ikka kirvega lähenenud, isegi kui ma seda olen külmumisfaasis kogu aeg vahustanud), JA vahustamist ei ole vaja. Super.

Maitse on veidi imelik... ma kardan, et see on Bitter maitse, irw. Aga pole hullu, ikkagi šokolaadijäätis. Hea leid.

Olde Hansa rabarberi-maasikasupp

1 kg rabarberivarsi

400 g maasikaid

15 g värsket ingverijuurt

250 g suhkrut

300 g vett

veidi vanillisuhkrut

Puhasta rabarber ja lõika umbes 700 g kogusest ribadeks või kangideks. Pane kaussi, vala üle 100 g suhkruga ja jäta kaheks-kolmeks tunniks maitsestuma. Tükelda ülejäänud varred kuubikuteks ja tõsta kõrvale. Haki puhastatud ingverijuur võimalikult peeneks. Vala suhkrus seisnud rabarberikangid koos eraldunud vedelikuga potti, lisa vesi, hakitud ingverijuur, ülejäänud suhkur ja maasikad ning pane keema. Keeda, kuni rabarber on pehme. Püreeri saumiksriga või aja läbi sõela. Pane uuesti tulele ja lisa keema tõusnud segule ülejäänud rabarberikuubikud. Keeda minut ja jahuta.

(retsept Postimehe Arterist, autor Emmanuel Wille)

Selle retsepti juures on üks suur naljakoht: ma nimelt proovisin esimest korda elus ingverijuurt. Nojah, ja kuigi kogused olid täpselt õigeks timmitud, oli tulemus selline et... et see kausitäis suppi seal pildil, kui keegi on võimeline selle ära sööma, ilma et suust ja silmist tuld välja ei purskaks, annan ma talle kangelasmedali. Ma ise tegin seda muide. Uuuh.

Ühesõnaga ma väga tahaks seda retsepti proovida uuesti, kuid siis juba ilma ingverijuureta või siis parimal juhul veerandi selle koguse inverijuurega. Praegu, praegu oli lihtsalt nii krehvtine kogu see tulemus, et restoranisupp oli lihtsalt moel valminud küll. Väikeses kausis serveerituna kindlasti maitseelamus, kuid soovitaks siis vähendada ka supi koguseid. Praegu tuli seda palju.

Karamelliruudud

1 dl õli

4,5 dl kaerahelbeid

3 sl jahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

1 dl suhkrut

2 tl vanillsuhkrut

3 sl siirupit

2 dl vahukoort

2 dl fariinsuhkrut

1 tl õli

kaunistamiseks mandlilaaste

Sega omavahel kaerahelbed, jahu, küpsetuspulber, suhkur ja vanillsuhkur. Lisa siirup ja õli. Sega ühtlaseks. Vala küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning silu lusikaga ühtlaselt siledaks. Küpseta ahjus 175 kraadi juures 15-20 minutit. Lase jahtuda.

Küpsemise ajal valmista kate. Selleks sega paksupõhjalises potis vahukoor, teelusikatäis õli ja fariinsuhkur. Keeda aeg-ajalt segades tasasel kuumusel 20 minutit. Karamellkate on valmis, kui see tahkub minuti jooksul.

Vala kate jahtunud põhjale. Määri laiali ning puista üle mandlilaastudega. Lase külmas jahtuda. Lõika ruutudeks.

(retseptipõhi kokaraamatust "100 kooki 2")

Ma olen seda retsepti juba jupp aega vaadanud ja süda on jooksnud verd 100 g või koha peal... mul ainult üks pakk palmirasva veel alles... lõpuks välgatas geniaalne idee, et olen ju teinud kaerahelbekooki oliivõliga, seal küll õli maitse läbi ei pressinud: otsisin retsepti üles ja koguseid võrreldes asendasin julmalt või õliga. Palmirasv on kapis alles. Ka peale koogi tegemist. Jeei.

Raamatupildil oli koogil uhke paks põhi: kmm, no mina ei tea... minu siinsed kogused on küll pool algsest, kuid ka kahekordistades ei oleks mul täisplaadil paksupõhjalist tainaosa tulnud. Praegu tegin kooki liistakana plaadi keskel.

Karamellkastme juures olin suhteliselt skeptiline, sest minu kreemine vahukooreasendaja läks hooga puhtaks vedelikuks ega paksenenud ka keetmise ajal. Potti tulelt tõstes võttis see siiski veidi siirupisema ilme, kuid ei sest enamat. Koogile niristada saab seda ka siis ja ei soovitagi kaua oodata, sest niimoodi ei pidanud ma midagi määrima: kõik valgus ise. Samas ei valgunud nii palju, et oleks koogilt maha vajunud.

Hästi magus. Sobib süüa küll. Isiklikult ei oleks sellise koogi peale tulnud, kuid arvestades minu piiratud võimalusi, oli tulemus hea.

EDIT: teisel katsel lasin karamellkastme iiriseks - ärge seda tehke. Toda siirupit koogi peal oli mugavam hammustada, kui iirist närida. Loomulikult sai hakkama, kuid kippus teine hammaste külge kinni jääma...

Südamehautis

400 g külmutatud broilerisüdameid

2 sl õli

1 sibul

3 porgandit

1-2 sl jahu

3 dl vett või puljongit

1 dl tomatikastet

soola

pipart

Pese sulanud südamed jooksva vee all, patsuta köögipaberiga kuivaks. Lõika pooleks ja pruunista õlis. lisa hakitud sibul ja õhukeselt viilutatud porgandid, kuumuta mõni minut. Maitsesta soola ja pipraga. Puista peale jahu ja kuumuta segades. Lisa keev vesi või puljong ja tomatikaste; hauta aeg-ajalt segades kaane all, kuni porgandid on pehmed. Vajadusel lisa vahepeal vett. Serveeri tatra, riisi või keedetud kartulitega.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Minu tähelepanek: lõikuge südametelt aordijupid küljest ära. Minul tõi selline anatoomiatund täiega tõrke sisse. Muidu süda ma varem söönud polnud, maitses ta hea. Tihkem kui maks, aga ei haisenud nagu maks.

Retseptiraamatus oli pilt pruunika kastmega: ei saa mina aru, kust ta pruun saab olla, kui tomatikastet tuleb sisse segada. Minul oli kohe kindlasti punane kaste.

Maitses. Just selle anatoomiatunni kogemuse tõttu lähiajal teha ei taha. Peab mehe jälle kööki kupatama.