Kohvi-beseeküpsised

2 munavalget
100 g suhkrut
1,5 tl lahustuva kohvi graanuleid
veidi vett graanulite lahustamiseks

Vahusta munavalged paksuks valgeks vahuks. Lisa pidevalt vahustades vähehaaval suhkur. Vahusta, kuni saad kõva läikiva vahu. Lahusta kohvigraanulid võimalikult väheses külmas vees (maksimum 2 tl), lisa munavahule ja mikserda veelkord läbi.
Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile kondiitripritsi abil või teelusikaga väikesed kuhjakesed. Küpseta 120 kraadi juures 1,5 tundi. Lülita kuumus välja, tee ahjuuks praokile ja lase beseedel jahtuvas ahjus kuivada veel tund aega.

(retsept Mari-Liisi toidublogist)

Eelmine beseeküpsiste tegu läks meil luhta, tegemisviisi leiutasime muidugi ise: see tähendab, et ei hoidnud piisavalt kaua ahjus. Nüüd siis proovisime selle netist leitud retsepti järele ja targad õpetussõnad: 3in1 lahustuv kohvipakk ei sobi. Või siis sobib, aga sisse tuleb seda panna rohkem kui 1,5 teelusikatäit: niimoodi jäi kohvimaitse ainult õrnalt aimatav ja ega tavalise beseeküpsisega suurt vahet polnudki. Järgmine kord tuleb kas panna (a) rohkem 3in1 pulbrit, (b) proovida 2in1 pulbriga või (c) pätsata kelleltki paar lusikatäit lahustuvat kohvipulbrit.
Martin kustutas mu pildid fotokast ära, hüü hüü hüü, vahetult enne selle avastamist kadusid ka viimased beseeküpsised tema kõhtu... Lisan siiski, et 1,5 tundi küpsetades ei tulnud tavalised beseeküpsised (ilma kohvita) lumivalged, vaid pigem kergelt pruunika tooniga. Ka lisan, et arvestage kerge paisumisega! Ma arvasin, et need jäävad sama suured, kuid mõned beseeküpsised "kerkisid" kõrvalolevatega kokku.
Martin lahmas neid kõvasti sisse, kuigi tehtud sai kaks plaaditäit (kaks munavalget annab täpselt ühe plaaditäie, meil oli neli munavalget), seega tundub, et selline väike amps lastele sobib.

Kanapilaff

400 g broilerikintse

2 keskmist sibulat

2 porgandit

2 dl keetmata riisi

150 g Salvesti tomatipastat

1 loorberileht

törts sinepit

maitse järgi küüslaauku

soola

pipart

karrit

Koori ja tükelda sibulad ja porgandid. Lõika broilerikintsud tükkideks ning pruunista pannil, kuni kanal on kena pruun jume, maitsesta kergelt karriga. Kalla juurde 5-6 dl vett. Lisa sibul ja porgand ning peatselt ka suurem osa tomatipastast. Oota, kuni roog hakkab keema. Pane pannile maitseained: pipar, sool, loorber ja sinep. Seejärel lisa riis, sega kergelt läbi ning kuumuta vaiksel tulel 10 minutit. Lisa hakitud küüslaauk ja hauta senikaua, kuni riis on küps. Kui potis saab vesi otsa enne riisi pehmenemist, kalla seda veidi juurde.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Retsept, mis ilmselt võib saada meie pere lemmikuks. Väga maitsev, kuid samas kerge pilaff! Väga soovitan. Meil sain pann uskumatult kiiresti tühjaks.

Peekoni-kartulikook

300 g suitsupeekonit

8 kartulit

2 sibulat

4 muna

0,5 tl soola

0,25 tl pipart

lihaüldmaitseainet

Lõika peekon ribadeks, pruunista kuival pannil ja nõruta majapidamispaberil. Riivi kartulid jämeda riiviga. Koori ja haki sibulad. Küpseta kartulit ja sibulat pannil peekonirasvas keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades. Maitsesta soola, pipra ja lihaüldmaitseainega. Klopi lahti munad, sega peekoniga ja kalla pannile kartulite peale. Alanda kuumust ja lase kartulikoogil tahkuda. Serveeri soojalt.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Tõe huvides pean mainima, et retsepti (ja selle kõrval oleva pildi) järgi oli tegemist pigem kartulikoogiga, minul tuli (mehe maitset arvestades) pigem peekonikook. Rammus roog, kui sisse panna ainult kuus kartulit ja liha isegi natuke rohkem.

Mustikaparfee

2 muna

70 g suhkrut

200 g mustikaid

300 g vahukoort

70 g tuhksuhkrut

1 sidrun

Puhasta, pese ja kuivata mustikad. Püreeri mikseris ja lisa sidrunimahl. Vahusta munavalged suhkruga ja kuumuta 5 minutit veevannis.Vahusta munakollased tuhksuhkruga. Vahusta vahukoor. Lisa mustikapüree munakollasevahule, sega, seejärel sega hulka vahustatud vahukoor, lõpuks lisa munavalgevaht. Pane kaheks tunniks sügavkülma.

(retsept Toidutarest)

Sidrunit meil kodus polnud, seega sidrunilist efekti kommenteerida ei oska, kuid muidu kadus see magustoit mu kõhtu nii kiiresti, et külmutamiseks nagu ei jagunudki midagi. Nämm.

Nii palju jõudsin siiski näha, et kahest tunnist külmutamisest ei piisa. Järgmine kord peab proovima: et jääks selline pehmem magus maius, tuleb saadud segu sügavkülmas hoida ilmselt mingi 3-4 tundi, lisaks soovitavalt magustoidupokaalides, et iga magustoit taheneks eraldi ja igale neist jääksid oma külmunumad ääred ja pehmem sisu.

Maitselt oli tulemus nii nii hea...

Järgmine päev oli parfee ikka pehmem? Vajab veel kontrollimist.

Porgandikook

400 g porgandit

2 muna

2 dl suhkrut

5 sl õli

2 dl jahu

1 tl kaneeli

0,5 tl jahvatatud muskaati

1 tl küpsetuspulbrit

Riivi kooritud porgandid peene riiviga, sega kokku õliga. Mikserda munad suhkruga tihedaks vahuks. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja maitseained. Sega munavaht porgandiga, seejärel jahuseguga. Kalla tainas suurde madalasse pirukavormi, küpseta ahju keskosas 175°C juures 50-60 minutit. Lase vormis leigeks jahtuda.

(retseptipõhi Toidutarest)

Ma tean küll, kuidas selle kohta öeldakse: mitte et nüüdsest on mu lemmik porgandikook, vaid häda ajab härja kaevu. Ma pean vist uue kategooria looma - "piimavabad küpsetised" - ja näis, kas üldse miski suudab troonil kroonivat rullbiskviiti sellelt tõugata. Praegu tundub, et mitte.

Kooki ennast kommenteerides sobiks see jõululauale tervislike küpsetiste kategoorias. Ma oletan, et see oli muskaat, mis tõelise jõulumeeleolu lõi ja praeguses kevadises tärkamises nii võõras tundus. Muidu kellele meeldib porgandikook, soovitan: isegi mees sõi mõned tükid ja ei virisenud (kuigi lemmik see kindlasti talle polnud). Ka mina tahaks ikka šokolaadi ja muud paremat... kuid kui pole, siis magus porgandikook kärab kah.

Maasikarullbiskiit

5 muna

2 dl suhkrut

1 dl nisujahu

1 dl tärklist

1 tl küpsetuspulbrit

maasikatoormoosi

Rullbiskviidi valmistamiseks vahusta munakollased suhkruga. Seejärel vahusta eraldi kausis munavalged ja lisa vahustatud munakollastele. Lisa omavahel segatud kuivained ja sega läbi. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200kraadises ahjus 10 minutit. Kummuta valmis biskviit teisele, suhkruga ülepuistatud küpsetuspaberile. Eemalda küpsetamise ajal rullbiskviidi all olnud paber, niisuta seda kraani all ja pane rullbiskviidile peale, et säilitada biskviidi niiskust. Lase biskviidil jahtuda. Kata jahtunud biskviit hulga maasikatoormoosiga ja keera see rulli. Soovitavalt annad nüüd biskviidil natuke "tõmmata", kuid kui kannatust pole, siis maitseb see ka kohe hää!

(biskviidipõhja koostisained Lia Virkuse ja Angeelika Kangi kokaraamatust "100 kooki 2")

Mis ma oskan kosta: vaatamata niisutamisele tekkisid rullbiskviiti ikkagi keeramisel väikesed praod, samas võibolla oleks ma pidanud laskma sel alguses natuke rohkem jahtuda ja pärast natuke rohkem aega andma, et maasikatoormoos sisse saaks tõmmata, enne kui rulli keerama hakkasin. Lõpptulemusena ei karanud need pisipraod väga silma ja ma olen hullult rahul oma elu esimese rullbiskviiditeoga: miks ma seda küll varem ei teinud?! Mulle ju hullult maitseb rullbiskviit. Tegelikult tean küll: ma arvasin, et ei saa sellega hakkama. Tegelikult on see lihtne. Ausalt ausalt.

Tatra-kanahakklihahautis

3 dl tatart
2 porgandit
1 sibul
400 g kanahakkliha
soola
musta pipart

Pane pestud tatar veega tulele, keeda pehmeks ja maitsesta soolaga. Vajadusel lisa keemise ajal vett. Koori porgandid ja riivi jämeda riiviga, koori ja haki sibul. Pruunista porgandit, sibulat ja hakkliha pannil õlis 6-8 minutit, maitsesta soola ja pipraga. Kalla pannitäis potti tatra juurde, sega korralikult läbi ning hauta 10 minutit. Maitsesta vajadusel veel soola-pipraga.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Põhimõtteliselt ma tegin sama retsepti, kuid siinsest nimekirjast olen välja jätnud tomati. Et siis kes tahab, võib hakklihale lisada ka kaks tükeldatud tomatit. Mina lisasin ja mulle ei meeldinud. Ma ei ole vist hautatud tomati sõber.
Seda peab aga küll mainima, et kuigi ma ei teadnud sedagi, kas ma tatra sõber olen, siis väga maitsev tulemus tuli. Järgmine kord peaks ainult poole kogusest tegema, sest üksinda süües (tegingi nädala sees, sest mees arvas juba ette, et temale tatar ei kõlba) saab muidu kogus liiga suur.