Tegelikkus

Tegelikkus on see, et ma detsembrikuus trükin sisse suvel tehtud kookide retsepte. Veelgi tõesem tegelikkus on, et ega ma vahepeal midagi köögis juurde pole aretanudki. Ja karm tegelikkus: selleks ei olegi väga palju võimalusi. Nimelt selgus juba eelmise talve lõpus, et mu noorem poeg on allergiline, sügiseks oleme välja noppinud viis toiduainet, mida ta ei kannata:
- piimavalk,
- muna,
- kaer,
- tomat,
- pähklid.
Karm. Just see piimavalk on karm. Süüa ei saa kommi (erandiks Lily ja Mari marmelaadikomm), küpsiseid, jäätist, juustu, kohupiima, jogurtit, keefirit, kohvikoort, võid jne jne. Aeg-ajalt mul on tunne, et kõik siin Eestimaal sisaldab piimavalku. Tegelikult ei sisalda. Aga ma tõepoolest ei oska teha kooki, kui ma ei tohi enamus selle koostisaineid tarbida.

Kavala inimesena olen avastanud palmirasva, seega võid on täiesti edukalt võimalik asendada. Piima asemel jõin alguses sojapiima, aga siis viskas sojamaitse täiega üle. Minu suurim leid on soomlaste Keiju mustikasojajogurt: 0,75 l maksab küll 44 krooni, mis on ikka räme hind, müüakse seda ka ainult Prismas, kuid jogurt ise on võrratu! Sojamaitset sees muide null.

Ja nii ma teengi järjekindlalt oma maasika-rabarbikooki ja vaatan, kuidas kevadel varutud rabarbrivarud lõpukorrale on kahanenud... kuid see on maitsev, soovitan!

Üritan nüüd siiski jälle natuke toidumaailma avastada: kuidagi ju ikka peab saama, kui kuidagi ei saa. Toidulaud on tänu dieedile nigel, tahaks midagi uut ja huvitavat. Samas ei oska ei oska ei oska... Suvised retseptid, mida enamjaolt sõid teised, on nüüd sisse toksitud: ruum uutele katsetustele avatud!