250 g võid
8 dl jahu
2 tl soola
1-2 küünt küüslaauku
1 sibul
300 g hakkliha
maitseaineid hakkliha praadimiseks
muna määrimiseks
juustu kaunistamiseks
Keeda kartulid ja püreeri, maitsesta soolaga. Näpi või ja jahu purutaoliseks massiks. Sega juurde kartulimass. Hoia saadud segu 1 tund külmikus. Haki sibul ja purusta küüslaauk ning prae paar minutit õlis. Lisa hakkliha ja jätka pruunistamist. Lõpuks sega juurde hapukoor, tomatipasta ja maitseained. Rulli tainas laiali ja kata täidisega. Keera tihedalt rulli ning lõika 2 cm paksusteks viiludeks. Aseta viilud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Määri lahtiklopitud munaga. Küpseta 175°C juures praeahjus, kuni rullid on kuldpruunid. Vahepeal raputa rullidele riivitud juustu.
(retseptipõhi Toidutarest)
Kuna mul kaal puudub, siis sai kartulite kogus taignasse valitud suht suvaliselt, ka panin ma veidi vähem jahu ja võid (seda siis ühe paki ehk 175 g): muud ei juhtunudki, kui et tainas oli veidi "märjem", häda pärast andis sellega täitsa ringi käia. Hiljem maitses mingeid kõrvalekaldeid seepärast vaevalt esines.
Kuidas kartulipüreed teha, ma ei kirjuta: tehku igaüks oma äranägemise järgi. Minul läks see untsu (tuli selline svammitaoline), kuid õnneks jahu lisamine ja hilisem küpsetamine päästis.
Algses retseptis kasutati maitsestamata jogurtit, kuid kuna mul seda kodus polnud, panin hapukoort. Ka otsustasin ma terve hapukoorepaki lõpu hakklihale pigistada, mistõttu seda sai veidi palju, kuid lõpptulemus ei tulnud siiski vedel.
Hakklihamassi minu tehtud kogusesuhetes kartuliga ei tulnud väga palju: pigem jäi domineerima kartul ja hakkliha oli kusagil seal sees. Minule sobis, mees kui lihanõudleja oleks kindlasti tahtnud rohkem. Üldse läks kogu toit kaubaks nii, et mees sai seda süüa majoneesi ja mingi terava kastmega ülekallatult (pole just hea reklaam tulemusele), mina sõin kui pirukat näpuvahel, suurem poiss samamoodi. Suurem poiss, kes viimasel ajal on olnud rohkem kui niru ja pepsi söömaga, sõi lausa kolm pirukat järjest!
Kui ma kogu selle rulli sain kokku mäditud, tuli teine üle poole meetri pikk. Ma ei tea, mu viimasel ajal proovitud pirukalaadsed asjad kipuvad millegipärast tulema sellised üüratult suured. Et asjale "rohkem ilmet anda", lükkasin rulli kokkupoole ja seepärast see selliseks ovaalseks ja laiupidi suureks jälle läkski. Algse retsepti juuresoleval pildil olid rullid kenad väikesed ümmargused ja juustu neil peal ei olnud: keerud jäid kenasti näha ja toit ahvatlev. Minu lõpptulemus nii ahvatlev polnud, kuid maitse kõlbas ja vähemalt kaks-kolmandikku sööjatest oli tulemusega väga rahul.
Kuidas kartulipüreed teha, ma ei kirjuta: tehku igaüks oma äranägemise järgi. Minul läks see untsu (tuli selline svammitaoline), kuid õnneks jahu lisamine ja hilisem küpsetamine päästis.
Algses retseptis kasutati maitsestamata jogurtit, kuid kuna mul seda kodus polnud, panin hapukoort. Ka otsustasin ma terve hapukoorepaki lõpu hakklihale pigistada, mistõttu seda sai veidi palju, kuid lõpptulemus ei tulnud siiski vedel.
Hakklihamassi minu tehtud kogusesuhetes kartuliga ei tulnud väga palju: pigem jäi domineerima kartul ja hakkliha oli kusagil seal sees. Minule sobis, mees kui lihanõudleja oleks kindlasti tahtnud rohkem. Üldse läks kogu toit kaubaks nii, et mees sai seda süüa majoneesi ja mingi terava kastmega ülekallatult (pole just hea reklaam tulemusele), mina sõin kui pirukat näpuvahel, suurem poiss samamoodi. Suurem poiss, kes viimasel ajal on olnud rohkem kui niru ja pepsi söömaga, sõi lausa kolm pirukat järjest!
Kui ma kogu selle rulli sain kokku mäditud, tuli teine üle poole meetri pikk. Ma ei tea, mu viimasel ajal proovitud pirukalaadsed asjad kipuvad millegipärast tulema sellised üüratult suured. Et asjale "rohkem ilmet anda", lükkasin rulli kokkupoole ja seepärast see selliseks ovaalseks ja laiupidi suureks jälle läkski. Algse retsepti juuresoleval pildil olid rullid kenad väikesed ümmargused ja juustu neil peal ei olnud: keerud jäid kenasti näha ja toit ahvatlev. Minu lõpptulemus nii ahvatlev polnud, kuid maitse kõlbas ja vähemalt kaks-kolmandikku sööjatest oli tulemusega väga rahul.
EDIT: 07.05.2010 lisasin uue pildi. Nüüdseks on keerdusid tehtud päris mitmeid kordi, viimastel katsetustel on pirukad ümmarguseks ka läinud. Köögikaalu uhke omanikuna võin öelda, et täpseid koguseid järgides on retseptis ikka häbemata vähe täidisematerjali: minule sobib, aga meest sellega ikka ära ei peta. Martin suurimad lemmikud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar