Luksuslik õunapirukas

Põhi:

3 dl nisujahu

0,75 dl suhkrut

2 munakollast

100 g võid

Täidis:

4 õuna

1 dl suhkrut

0,5 dl vett

2 tl vanillsuhkrut

2 spl brändit

50 g võid

Kate:
3 õuna

2 spl sulatatud võid

3 spl suhkrut

2 tl jahvatatud kaneeli

Sega kõik komponendis köögikombainis ühtlaseks tainaks. Vajuta 26 cm läbimõõduga lahtikäiva pirukavormi põhja ja äärele. Pane külma. Täidise valmistamiseks koori ja puhasta õunad ning lõika väikesteks kuubikuteks. Pane koos suhkru ja veega potti. Keeda tasasel kuumusel 5 minutit. Sega hulka vanillsuhkur, brändi ja sulatatud või. Küpseta põhja 200kraadises ahjus 12 minutit. Vala peale keedetud õunakuubikud. Katte jaoks koori õunad ja viiluta, laota kauni mustrina koogile. Nirista peale sulatatud või, raputa üle suhkru ja kaneeliga. Küpseta veel 30 minutit, kuni kook saab kauni värvi.

(retseptipõhi Angeelika Kangi ja Lia Virkuse retseptiraamatust "100 pirukat")

Et saada enda jaoks "lubatud" kooki, tegin üsna palju. Esiteks vahetasin või palmirasva vastu. Teiseks asendasin munad olemasoleva puuviljapüreega (õuna-pirni see hetk), koguselt umbes sama palju, kui need kaks munakollast võiksid olla. Kolmandaks ei läinud mul nii palju õuna peale (kolmest jäi üle), kuid sisse oleks kolme asemel rohkem küll võinud panna. Võibolla oleks võinud brändit ka rohkem lisada, kuid kuna ma lastele ka seda andsin, siis jäi see retsepti järgi. Brändi maitset muide niimoodi tunda ei ole.

Kattele ma ka võid (minu puhul palmirasva) lisada ei viitsinud, vaid osavamad tegijad kurnavad sisu ära, tõstes õunad koogipõhjale ja vedelikuga pärastpoole niisutavad pealmist katet, et suhkru-kaneel ikka kenaste kinni jääks.

Mulle maitseb! See on kindel kolmas kord, kui ma seda teen, ja kole kuri olin: kook tuli meelde, kuid mida blogis polnud - retsept! Ja kust ma selle sain, ei mäleta. Vat siis, sellepärast tulebki blogi pidada ja seepärast ma selle siia ka lisasin: et järgmine kord teaks, kust ma selle hea õunakoogiretsepti sain.

Lindströmi kotletid

1 kg hakkliha

7-8 sl riivsaia

2 sl kartulijahu

3 dl hakitud marineeritud peeti

4 sl hakitud marineeritud kurki

2 riivitud sibulat

3 dl vett

3 tl soola

musta pipart

Sega kotleti täidisained omavahel kokku ja lase saadud kotletisegul natuke maitsestuda. Vormi ümmargused kotletikettad ja prae pannil või ahjus.

(retseptipõhi ajakirja Kodu&Aed kokaraamatust "76 kiiret rooga")

Ma vist suruks kotletitainasse veelgi rohkem kurki ja sibulat, kuid üldmulje oli väga hea, teeb teinekordki. Algretseptis oli sellise koguse kohta ka kaks muna, kuid jätsime need välja ja ei juhtunud sest midagi halba ega lagunenud ka kotlett.

Marjakook kondenspiimaga

Põhi:
1 muna
2 tl suhkrut
0,25 tl soola
80 g võid
80 g jahu
50 g tärklist

Täidis:
150 g suhkruga kondenspiima
250 g teralist kohupiima
2 muna
1 sl tärklist
150 g (külmutatud) marju

Mudi võist ja kuivainetest puru, lisa muna ja sõtku kokku tainas. Vormi palliks ja jäta pooleks tunniks külmkappi seisma. Kata 20 cm diameetriga rõngasvormi põhi küpsetuspaberiga. Rulli tainas õhukeseks ja vooderda vormi põhi ja seinad tainaga, toksi kahvliga augud põhjale. Küpseta 200 kraadi juures 10 min, alanda ahjutemperatuur 160 kraadini. Sega täidiseks vajaminevad ained (v.a marjad) omavahel. Lao põhjale marjad ja vala täidis peale. Küpseta veel 50 min. Jahuta enne serveerimist.

(retseptipõhi perenaine.ee-st)

Ma veel pean õppima kokkama... Kõigepealt ei saanud ma poest vaarikaid, kuid asi see siis marjasegugagi leppida. Kuna retsepti kommentaaridest olin lugenud, et kook tuleb hirmus magus, pani marju kohe heaga topelt ja veidi rohkemgi. Kohupiima peale valades selgus kurb tõsiasi: oleks pidanud koogi servad vormi üles äärde välja tegema, sest eelküpsetamise käigus need veidi vajusid ja nii saigi minu koogile mitte täiskogus kohupiimasegu, vaid ainult pool.

See kõik ei tähenda siiski seda, et kook kaubaks poleks läinud. Mina ise ei saanud seda maitsta, eksole, kuid välja nägi ta soliidne, ja kiideti just seda, et on parajalt magus (palju marju ja vähem kohupiima). Topeltmarjad kooki vesisemaks ei teinud, selles mõttes võib neid rohkem panna küll. Koogi ümbris oli ka hea kõva ja tuli eeskujulikult vormi küljest lahti.

Kook lõhnas hästi, läheb kindlasti kunagi kordustegemisele, et ise maitsta, ja kuna ta valmis nii lihtsalt, nägi hea välja, usun, et teen seda külalistele teinekordki.

Õunad karamellistunud kattega

3-4 suurt õuna

3 sl fariinsuhkrut

0,25 tl kaneeli

sortsuke vett

Peale:

natuke õli

1 dl nisuhelbeid

0,5 dl riivsaia

3 sl fariinsuhkrut

Koori ja viiluta õunad, pane potti. Lisa fariinsuhkur, kaneel ja vesi ning lase keema tõusta. Alanda pliidi kuumust, kuni õunad on pehmed, kuid veel ei lagune (4-5 minutit). Pane pannile sortsuke õli, nisuhelbeid, riivsai ja fariinsuhkur. Kuumuta segades mõni minut, kuni suhkur on sulanud ja nisuhelbed pruunistunud. Tõsta õunad ahjuvormi ning kalla nisuhelbesegu peale. Küpseta 180kraadises ahjus 10-15 minutit.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Mida ma siis asendasin: või õliga, kuna helbeid ei pea ilmtingimata praadima võis. Samamoodi asendasin kaerahelbed nisuhelvestega, kuna lapse pärast ei saa kaerahelvest süüa. Ülejäänu oli juba lihtne! See tähendab õun mul natuke küll lagunes ja fariinsuhkur pannil vastupidi - ei lagunenud ehk sulanud - kuid karamellistunud kattega mõnusa ´magustoidu sai kokku, mida sõi isegi umbusklik laps. Ja lihtne oli, see on ka vast oluline.

Lihtne vorstipitsa

Põhi:

25 g värsket pärmi

0,5 tl soola

1,5 dl piima

3 sl sulatatud võid või õli

3 dl jahu (lisaks 0,5-1 dl jahu rullimiseks)

Kate:

2 dl ketšupit

1 pakk (300-400 g) pitsakatet

100 g riivitud juustu

pitsamaitseainet

Taina valmistamiseks hõõru pärm soolaga vedelaks. Sega hulka käesoe piim, rasvaine ja nisujahu. Sõtku ühtlaseks tainaks, mis lööb käte küljest lahti. Kata tainapall rätikuga ja lase soojas kohas kerkida 30 minutit. Seejärel jaga tainas pooleks ning rulli mõlemast tükist jahuga üleriputatud laual suur ümmargune pitsapõhi. Tõsta põhi ahjuplaadile, määri ketšupiga. Jaota ühtlaselt peale pitsakate, puista üle ohtra pitsamaitseaine ja seejärel riivitud juustuga. Küpseta 225kraadises ahjus 10 minutit. Tee samamoodi ka teine pitsa.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Väga lihtsalt valmistatav pitsa, tundus, et maitses ka kõigile. See tähendab, et sõi mees, kellele see oli mõeldud, isegi laps sõi, ainult et tema eelistas pitsakattele põhja. Esimest korda võin hõisata, et mul tuli ka pitsapõhi välja, juhhuu! Seda põhja hakkan kindlasti ka edaspidi kasutama, kattega võib juba varieerida. Kui ma ükskord pitsat jälle süüa saan.

Tegelikkus

Tegelikkus on see, et ma detsembrikuus trükin sisse suvel tehtud kookide retsepte. Veelgi tõesem tegelikkus on, et ega ma vahepeal midagi köögis juurde pole aretanudki. Ja karm tegelikkus: selleks ei olegi väga palju võimalusi. Nimelt selgus juba eelmise talve lõpus, et mu noorem poeg on allergiline, sügiseks oleme välja noppinud viis toiduainet, mida ta ei kannata:
- piimavalk,
- muna,
- kaer,
- tomat,
- pähklid.
Karm. Just see piimavalk on karm. Süüa ei saa kommi (erandiks Lily ja Mari marmelaadikomm), küpsiseid, jäätist, juustu, kohupiima, jogurtit, keefirit, kohvikoort, võid jne jne. Aeg-ajalt mul on tunne, et kõik siin Eestimaal sisaldab piimavalku. Tegelikult ei sisalda. Aga ma tõepoolest ei oska teha kooki, kui ma ei tohi enamus selle koostisaineid tarbida.

Kavala inimesena olen avastanud palmirasva, seega võid on täiesti edukalt võimalik asendada. Piima asemel jõin alguses sojapiima, aga siis viskas sojamaitse täiega üle. Minu suurim leid on soomlaste Keiju mustikasojajogurt: 0,75 l maksab küll 44 krooni, mis on ikka räme hind, müüakse seda ka ainult Prismas, kuid jogurt ise on võrratu! Sojamaitset sees muide null.

Ja nii ma teengi järjekindlalt oma maasika-rabarbikooki ja vaatan, kuidas kevadel varutud rabarbrivarud lõpukorrale on kahanenud... kuid see on maitsev, soovitan!

Üritan nüüd siiski jälle natuke toidumaailma avastada: kuidagi ju ikka peab saama, kui kuidagi ei saa. Toidulaud on tänu dieedile nigel, tahaks midagi uut ja huvitavat. Samas ei oska ei oska ei oska... Suvised retseptid, mida enamjaolt sõid teised, on nüüd sisse toksitud: ruum uutele katsetustele avatud!

Pariisi õunakook

1,5 dl jahu

1 dl suhkrut

1 sl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

1 tl vanillsuhkrut

3 muna

3 sl õli

1 dl piima

800 kg õunu

Kate:

0,75 dl suhkrut

1 muna

50 g võid

Määri 24 cm läbimõõduga koogivormi põhi ja servad võiga. Kuumuta ahi 200 kraadini. Sega jahu, suhkur, küpsetuspulber, sool ja vanillsuhkur. Lisa munad, õli ja piim. Koori õunad, eemalda südamik ja viiluta. Sega õunaviilud tainasse ning vala segu koogivormi. Küpseta ahjus 35-40 minutit.

Vahepeal valmista kate. Sega omavahel suhkur, muna ja sulatatud või ning vala koogile. Küpseta veel 10 minutit. Jahuta vormis 10 minutit ja serveeri.

(retsept Angeelika Kangi, Lia Virkuse ja Maire Suitsu "Õunakookidest")

Imeilus kook, kuldkollane. Ja kadus kiiresti. Uskumatu, kuid vaatamata eelmisele õunakoogi ebaõnnestumisele julges pererahvas seda maitsta ja ega kõigile vist ei jagunudki. Väike tuleb ta küll sellest kogusest.