Kamakommid

180 g Rama naturaalset toorjuustu
3 spl kamajahu
3 tl suhkrut
30 g tükeldatud rosinaid
kaneeli

Sega toorjuustu sisse kamajahu, suhkur ja rosinad, lase segul külmkapis hanguda. Paari tunni pärast vooli sellest pallikesed ja veereta neid kama-kaneeli-suhkru segus.

(retsept Koopatibi toidublogist)

Väga kiidetud retsept ei osutunudki nii suurepäraseks, kui ma oleks oodanud. Pealegi on trühvlid minu arust ikka kõvad, need siin aga tulid sellised pehmekesed. Kellegi lemmikuks lauas ei osutunud, samas keegi otseselt ei öelnud, et pahad oleksid. Täpselt sellisena ma neid kindlasti uuesti ei tee, küll tahaks kamast miskeid komme saada, mis oleksid kõvemad. Ja ilma rosinateta. Ma pole ikka rosinavänn.

Seenesaiad

125 g nisujahu

120 g täistera nisujahu

4 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

1 küüslaauguküüs

75 g šampinjone

1 muna

1,25 dl keefirit

2,5 dl sibulat

2 sl juustu või päevalilleseemneid

2 tl piima

Pane ahi 175 kraadi juurde sooja. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Mõõda kaussi tavaline ja täisteranisujahu, küpsetuspulber ja sool ning sega läbi. Aja pannil õli tuliseks, lisa hakitud sibul ja pressitud küüslauk ning kuumuta 1 minut. Lisa ka viilutatud šampinjonid ja kuumuta paar minutit. Lase jahtuda. Sega seene-sibulasegu kõigepealt lahtiklopitud muna ja siis keefiriga. Lisa saadud mass kuivainetele ning sega ühtlaseks. Tõsta lusikaga tainast pisikesed pätsid küpsetusplaadile. Määri pealt piimaga ning puista üle juustu või päevalilleseemnete või mõlemaga. Küpseta 175 kraadini eelsoojendatud ahju keskosas 25–30 minutit.

(retseptipõhi Toidutarest)

Esialgsetesse koostisainetess on märgitud palju seda, mida ma ise sisse ei pannud, aga tahaks tulevikus panna, kui võimalus on. Esiteks sibulat mul ei olnud ja sellest on kahju: sibul oleks kindlasti seene maitset mahendanud . Teiseks ma ei määrinud oma saiu millegagi üle, ilmselt laiskusest eelkõige (munaga ju oleks saanud, seesamiseemneid ka peale). Kolmandaks oli minul keefir asendatud veega, kuid usun, et keefiriga tulevad need kindlasti paremad.

Nii, sellise tausta pealt tahtsin mina siis ausaid ja isuäratavaid seenesaiu... mis, eks ma lahmasingi neid päris mitu sisse, kuid väga palju neid siiski ei söö. Väga tugeva seenemaitsega soolased saiad. Süües tekkis idee, et sibul kindlasti sisse (retseptis ju oli ka, kuigi roheline sibul, kuid mul polnud isegi mugulaid kodus) ja teiseks pealt saaks ka munaga määrida, väike kaunistusgarneering. Pluss siis väikesed väikesed pätsikesed, et oleks hea neid nööpe suhu visata ja nii muuseas teistsugune maitseelamus saada. Lihtsalt neid saiu süüa ja veel selliste suurtena.. minu jaoks oli liiga palju. Liiga seen. Samas ega ma neid söömata ka jäta, põnev ikkagi.

Aa, seda ka, et kuigi ma grammides kaalu puudumisel (juba poes vaadatud: nii kallis!) mõõta ei saa, siis umbkaudu jahu pannes (leidsin ühest küpsetusraamatust mitu grammi jahu läheb detsiliitrisse) jäi mul tainas märg. Ehk siis plaadile tõstsin ma seda lusikaga, mitte ei vorminud käte vahel.

Lihtne pelmeenivorm

1 pakk pelmeene
2 sibulat
1,5 dl ketšupit
200 g riivitud juustu
võid

Suru poolsulanud pelmeenid võitatud ahjuvormi põhja. Küpseta 200kraadises ahjus 10 minutit, et põhi ei jääks tainaseks. Koori ja viiluta sibulad, pruunista kergelt võis ning laota pelmeenidele. Määri peale ketšup ja puista üle riivitud juustuga. Küpseta ahjus veel 20-25 minutit ehk kuni juust on sulanud.

(retsept Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Mina olude sunnil seda vormi ei söönud, kuid tõeliselt lihtne on seda valmistada: erilisi oskusi ei nõua, koostisained alati kodus olemas. Mees kiitis ja lubas peagi uuesti teha. Et ikka tõeliselt tõeliselt hea.

Vaarika-kohupiimakook

125 g võid

1 dl suhkrut

1 muna

3,5 dl jahu

200 g kohupiima

1 dl vahukoort

2 muna

1,5 dl suhkrut

3 dl vaarikamoosi

Vahusta või ja suhkur ning lisa munad ja jahu. Suru tainas võitatud 24 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele. Küpseta 175 kraadi juures ahjus 10 minutit. Määri keedis eelküpsetatud põhjale. Vahusta kergelt munad ja suhkur, lisa kohupiim ja koor ning kalla segu tainapõhjale. Küpseta veel 20-25 minutit.

(retsept Toidutarest)

Kas oli nüüd viga minus, aga kook vajas kindlasti pikemat küpsemisaega, kui retseptis märgitud: ma olin küll põhja alla kaitseks plaadi pannud, kui kook hirmsasti kerkima peaks hakkama ja üle ääre minema (ei läinud üle ääre, kuigi vorm oli pilgeni täis), kuid isegi pealt oli ta selliste minutite juures hele-hele alles.

Kohupiimaosa oli.. vedelake. Ma arvasin, et paksem tuleb. Kui kook oli seisnud, läks pealmine osa puhta pudedaks.

Kuna ma ise maitsta ei saanud, ei oska kommenteerida, kuid mees isegi sõi (ei tea, kas minu meeleheaks), poiss kraapis eelkõige pealmist kohupiimakihti ära. Tundus sobivat, kuid lemmikuks ei saanud.

LISATUD KOMMENTAAR: sõin kooki ka ise. Kukele see meespere, kes häid asju hinnata ei oska! Maitses küll ja mitte vähe, seega julgen soovitada proovida.

Tomatine pikkpoiss

400 g purustatud tomateid

1 dl riivsaia

700 g hakkliha

2 muna

1 suur sibul

2 tl sinepit

soola

pipart

Sega kausis purustatud tomatid ja riivsai, lase 10 minutit seista. Lisa hakkliha, munad ja hakitud sibul. Maitsesta sinepi, soola ja musta pipraga ning klopi segu läbi. Vormi sellest piklik päts, tõsta ahjuvormi ja küpseta 175kraadises ahjus 1 tund.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Siia kirja pannes lugesin teksti, mis oli retsepti kõrval: "kerge ja mure pikkpoiss". See viimane on tõsi küll. Lausa nii tõsi, et mina ei suutnud kordagi lõikuda pikast poisist viilu nii, et see oleks ühte tükki jäänud. Ja kui jäigi, siis tõstmisel lagunes ikka koost.

Mulle meeldis samast retseptiraamatust juustune pikkpoiss ahjukartulitega rohkem, kuid eks see olegi selline hoopis teise maitsenüansiga pikkpoiss, kui ma harjunud olen. Ehk siis kellele meeldib tomat, siis see pikkpoiss on teile! Kui teile aga tomat väga ei meeldi (esimesel päeval domineeris tomati maitse minu jaoks pikas poisis lausa häirivalt), need võivad seda siiski süüa, kuid alates teisest päevast. Teisel päeval olid maitsed ühtlustunud.

Maasikarullbiskiit

5 muna

2 dl suhkrut

1 dl nisujahu

1 dl tärklist

1 tl küpsetuspulbrit

maasikatoormoosi

Rullbiskviidi valmistamiseks vahusta munakollased suhkruga. Seejärel vahusta eraldi kausis munavalged ja lisa vahustatud munakollastele. Lisa omavahel segatud kuivained ja sega läbi. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200kraadises ahjus 10 minutit. Kummuta valmis biskviit teisele, suhkruga ülepuistatud küpsetuspaberile. Eemalda küpsetamise ajal rullbiskviidi all olnud paber, niisuta seda kraani all ja pane rullbiskviidile peale, et säilitada biskviidi niiskust. Lase biskviidil jahtuda. Kata jahtunud biskviit hulga maasikatoormoosiga ja keera see rulli. Soovitavalt annad nüüd biskviidil natuke "tõmmata", kuid kui kannatust pole, siis maitseb see ka kohe hää!

(biskviidipõhja koostisained Lia Virkuse ja Angeelika Kangi kokaraamatust "100 kooki 2")

Mis ma oskan kosta: vaatamata niisutamisele tekkisid rullbiskviiti ikkagi keeramisel väikesed praod, samas võibolla oleks ma pidanud laskma sel alguses natuke rohkem jahtuda ja pärast natuke rohkem aega andma, et maasikatoormoos sisse saaks tõmmata, enne kui rulli keerama hakkasin. Lõpptulemusena ei karanud need pisipraod väga silma ja ma olen hullult rahul oma elu esimese rullbiskviiditeoga: miks ma seda küll varem ei teinud?! Mulle ju hullult maitseb rullbiskviit. Tegelikult tean küll: ma arvasin, et ei saa sellega hakkama. Tegelikult on see lihtne. Ausalt ausalt.

Marmori-toorjuustukook

150 g šokolaadiküpsiseid

50 g võid

750 g maitsestamata toorjuustu

2 dl suhkrut

2,5 dl hapukoort

1 sl jahu

2 tl vanillisuhkrut

2 muna

50 g Bitterit

Purusta küpsised, sega sulatatud võiga ja suru lahtikäiva koogivormi põhja. Koogivorm mähi hoolikalt fooliumisse. Suures kausis vahusta mikseriga toorjuust suhkruga (2 minutit). Lisa hapukoor, jahu ja vanillsuhkur. Lisa ükshaaval ning hoolikalt segades juurde munad. 4 dl segust tõsta väiksemasse kaussi ja sega hulka sulatatud šokolaad. Pool heledast segust määri koogipõhjale. Pane peale pool šokolaadisegust, siis jälle hele segu ja siis šokolaadisegu. Sega kergelt noaga, nii saad kirju marmorimustrilise katte. Aseta vorm veevanni. Küpseta ahjus 160 kraadi juures umbes 1 tund ja 15 minutit. Lase jahtuda. Kata pealt ning pane vähemalt 4 tunniks külmikusse.

(retsept koogiraamatust "100 kooki 2")

Minu esimene kokkupuude toorjuustuga. Nii paks! Kui keegi netis mainis, et temal jäi kook võdisema, siis minu toorjuustuga oleks seda küll palju tahetud. Väga tihke tulemus.
Maitse... pilt oli kokaraamatus ilusam kui minu tulemus, õhulisem. Piinlikkusega pean tunnistama, et ei meenutanud sellist kodusooja kooki, vaid oleks justkui poest ostetud olnud. Oleksin võinud mehe peal katsetada ja öelda, et magusaletist tõin, too oleks kindlasti uskuma ka jäänud. Mees, kes magusat ei söö eales sellistes kogustes kui mina, leidis, et magusam võiks olla. Jeeh.

Arvasin sest koogist rohkem. Noh et on hõrk... just, hõrk on see sõna. Aga oli lihtsalt kook. Et siis teha kõlbab küll, kuid selliste alla ei klassifitseeru, et ma kohe homme seda kordama kipuksin.

Et sellise teksti peale ei arvataks, et paha oli, tunnistan kohe ausalt: kolm tükikest sellest sai Martin, ühe mees ja ülejäänu kadus minu kõhtu. Eksole, paha kook.