Õunad karamellistunud kattega

3-4 suurt õuna

3 sl fariinsuhkrut

0,25 tl kaneeli

sortsuke vett

Peale:

natuke õli

1 dl nisuhelbeid

0,5 dl riivsaia

3 sl fariinsuhkrut

Koori ja viiluta õunad, pane potti. Lisa fariinsuhkur, kaneel ja vesi ning lase keema tõusta. Alanda pliidi kuumust, kuni õunad on pehmed, kuid veel ei lagune (4-5 minutit). Pane pannile sortsuke õli, nisuhelbeid, riivsai ja fariinsuhkur. Kuumuta segades mõni minut, kuni suhkur on sulanud ja nisuhelbed pruunistunud. Tõsta õunad ahjuvormi ning kalla nisuhelbesegu peale. Küpseta 180kraadises ahjus 10-15 minutit.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Mida ma siis asendasin: või õliga, kuna helbeid ei pea ilmtingimata praadima võis. Samamoodi asendasin kaerahelbed nisuhelvestega, kuna lapse pärast ei saa kaerahelvest süüa. Ülejäänu oli juba lihtne! See tähendab õun mul natuke küll lagunes ja fariinsuhkur pannil vastupidi - ei lagunenud ehk sulanud - kuid karamellistunud kattega mõnusa ´magustoidu sai kokku, mida sõi isegi umbusklik laps. Ja lihtne oli, see on ka vast oluline.

Lihtne vorstipitsa

Põhi:

25 g värsket pärmi

0,5 tl soola

1,5 dl piima

3 sl sulatatud võid või õli

3 dl jahu (lisaks 0,5-1 dl jahu rullimiseks)

Kate:

2 dl ketšupit

1 pakk (300-400 g) pitsakatet

100 g riivitud juustu

pitsamaitseainet

Taina valmistamiseks hõõru pärm soolaga vedelaks. Sega hulka käesoe piim, rasvaine ja nisujahu. Sõtku ühtlaseks tainaks, mis lööb käte küljest lahti. Kata tainapall rätikuga ja lase soojas kohas kerkida 30 minutit. Seejärel jaga tainas pooleks ning rulli mõlemast tükist jahuga üleriputatud laual suur ümmargune pitsapõhi. Tõsta põhi ahjuplaadile, määri ketšupiga. Jaota ühtlaselt peale pitsakate, puista üle ohtra pitsamaitseaine ja seejärel riivitud juustuga. Küpseta 225kraadises ahjus 10 minutit. Tee samamoodi ka teine pitsa.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Väga lihtsalt valmistatav pitsa, tundus, et maitses ka kõigile. See tähendab, et sõi mees, kellele see oli mõeldud, isegi laps sõi, ainult et tema eelistas pitsakattele põhja. Esimest korda võin hõisata, et mul tuli ka pitsapõhi välja, juhhuu! Seda põhja hakkan kindlasti ka edaspidi kasutama, kattega võib juba varieerida. Kui ma ükskord pitsat jälle süüa saan.

Tegelikkus

Tegelikkus on see, et ma detsembrikuus trükin sisse suvel tehtud kookide retsepte. Veelgi tõesem tegelikkus on, et ega ma vahepeal midagi köögis juurde pole aretanudki. Ja karm tegelikkus: selleks ei olegi väga palju võimalusi. Nimelt selgus juba eelmise talve lõpus, et mu noorem poeg on allergiline, sügiseks oleme välja noppinud viis toiduainet, mida ta ei kannata:
- piimavalk,
- muna,
- kaer,
- tomat,
- pähklid.
Karm. Just see piimavalk on karm. Süüa ei saa kommi (erandiks Lily ja Mari marmelaadikomm), küpsiseid, jäätist, juustu, kohupiima, jogurtit, keefirit, kohvikoort, võid jne jne. Aeg-ajalt mul on tunne, et kõik siin Eestimaal sisaldab piimavalku. Tegelikult ei sisalda. Aga ma tõepoolest ei oska teha kooki, kui ma ei tohi enamus selle koostisaineid tarbida.

Kavala inimesena olen avastanud palmirasva, seega võid on täiesti edukalt võimalik asendada. Piima asemel jõin alguses sojapiima, aga siis viskas sojamaitse täiega üle. Minu suurim leid on soomlaste Keiju mustikasojajogurt: 0,75 l maksab küll 44 krooni, mis on ikka räme hind, müüakse seda ka ainult Prismas, kuid jogurt ise on võrratu! Sojamaitset sees muide null.

Ja nii ma teengi järjekindlalt oma maasika-rabarbikooki ja vaatan, kuidas kevadel varutud rabarbrivarud lõpukorrale on kahanenud... kuid see on maitsev, soovitan!

Üritan nüüd siiski jälle natuke toidumaailma avastada: kuidagi ju ikka peab saama, kui kuidagi ei saa. Toidulaud on tänu dieedile nigel, tahaks midagi uut ja huvitavat. Samas ei oska ei oska ei oska... Suvised retseptid, mida enamjaolt sõid teised, on nüüd sisse toksitud: ruum uutele katsetustele avatud!

Pariisi õunakook

1,5 dl jahu

1 dl suhkrut

1 sl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

1 tl vanillsuhkrut

3 muna

3 sl õli

1 dl piima

800 kg õunu

Kate:

0,75 dl suhkrut

1 muna

50 g võid

Määri 24 cm läbimõõduga koogivormi põhi ja servad võiga. Kuumuta ahi 200 kraadini. Sega jahu, suhkur, küpsetuspulber, sool ja vanillsuhkur. Lisa munad, õli ja piim. Koori õunad, eemalda südamik ja viiluta. Sega õunaviilud tainasse ning vala segu koogivormi. Küpseta ahjus 35-40 minutit.

Vahepeal valmista kate. Sega omavahel suhkur, muna ja sulatatud või ning vala koogile. Küpseta veel 10 minutit. Jahuta vormis 10 minutit ja serveeri.

(retsept Angeelika Kangi, Lia Virkuse ja Maire Suitsu "Õunakookidest")

Imeilus kook, kuldkollane. Ja kadus kiiresti. Uskumatu, kuid vaatamata eelmisele õunakoogi ebaõnnestumisele julges pererahvas seda maitsta ja ega kõigile vist ei jagunudki. Väike tuleb ta küll sellest kogusest.

Kirju põhjaga kohupiima-kirsikook

Põhi:
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 dl õli
1 dl värskelt pressitud apelsinimahla
1,5 spl kakaod
2 muna
1,5 dl suhkrut
poole apelsini mahl immutamiseks

Kreem:
400 g kohupiimapastat
250 ml vahukoort
1 tl vaniljesuhkrut
2 tl želatiini
2-3 spl suhkrut

Tarretis:
10 g želatiini
3 dl kirsikompotivedelikku (kui nii palju pole, võid juurde segada õunamahla)
3 sl vett želatiini paisutamiseks
soovi korral suhkrut
1 kirsikompott

Määri ümmargune lahtikäiv koogivorm võiga ja puista üle jahu või riivsaiaga. Sega küpsetuspulber jahu hulka. Vahusta munad suhkruga. Sõelu sisse jahu. Sega ettevaatlikult, samal ajal vähehaaval mahla ja õli lisades. Kalla pool tainast vormi. ülejäänud poolele sõelu ja sega sisse kakao. Kalla heleda kihi peale ja aja ühtlasel laiali. Küpseta 175 kraadises ahjus 15 min. Jahuta. Torka tikuga väiksed augud sisse (aitab mahlal paremini imbuda) ja vala lusikaga põhjale apelsinimahl, lase sel sisse imbuda.

Paisuta ja sulata želatiin. Vahusta vahukoor, sega toasooja kohupiimaga, lisa vaniljesuhkur. Sega kohupiim vahukoorega. Nirista leige želatiin kohupiimavahu hulka. Jaota segu ühtlaselt põhjale. Laota kirsid koogile. Pane kook külma.

Paisuta želatiin, sulata see 1,5 dl kompotivedelikus (ära lase keema). Sega hulka ülejäänud vedelik. Lase jahtuda ja kui see on külmkapis juba venivaks muutunud, kalla ettevaatlikult koogile. Pane kook uuesti külma.

(retsept Elinalt perenaine.ee-st)

Väga maitsev kook, mida sööjad vaid kiitsid. Kunagi läheb minu jaoks kindlasti kordamisele, kuna tahan ju ka ära maitsta, nuuts.

Kohupiima-küpsisekook

2 pakki eestimaised küpsiseid

600 g kohupiima

1,5 dl suhkrut

1 tl vanillsuhkrut

3 muna

1 dl kohvikoort

5 dl külmutatud marju

1 pakk Juubeli tordipulbrit

100 g võid

Kuumuta ahi 200 kraadini. Lao küpsised küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile. Sega kohupiim, suhkur, vanillsuhkur, munad ja kohvikoor ühtlaseks massiks. Vala segu küpsistele. Puista peale külmunud marjad. Näpi tordipulber ja või purutaoliseks massiks. Pudista puru koogile. Küpseta 25 minutit. Jahuta ja lõika ruutudeks.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Angeelika Kangi raamatust "100 kooki 2")

Äärmiselt lihtsalt valmistatav ja maitsev kook. Õigemini küpsistel küpsetatud kohupiim ja tordipulber. Ei lagune ega midagi. Me poiss eelistab seda tavalisele küpsisetordile iga kell.

Lihtsustatult oleme teinud nii, et marjad on välja jäänud ja tavalise kohupiima asemel on katteks läinud kohupiimapasta: siis pole kohvikoort vedeldamiseks ka vaja.

Mustika-halvaakook küpsistega

Põhi:

1 pk (180 g) tumedaid küpsiseid

7 sl kanget kohvi

2 sl hapukoort

Kate:

2 pk heledat küpsist

75 g halvaad

600 g hapukoort

1 pk tumedat küpsist

Põhja valmistamiseks purusta tumedad küpsised hästi peeneks. Lisa 7 sl kanget kohvi ja hapukoor. Sega ühtlaseks ning suru täidis lahtikäiva 22 cm koogivormi põhja.
Täidise jaoks murra küpsised väiksemaks (peab jääma nii suuremaid kui väiksemaid küpsisetükke. Haki halvaa peeneks. Sega heleda küpsise puru 400 g hapukoore ja halvaapuruga. Pane segu vormi küpsisepõhja peale. Haki ka tumedad küpsised väiksemaks ning sega 200 g hapukoorega. Aseta segu koogile kõige peale. Lase üleöö külmkapis seista. Serveeri näiteks mustikatega.

(retsept Ragne kokkama blogist)

Sajandat korda vist juba: ma ise ei söönud seda, aga koogil oli minekut. Mida ma taaskord ei mäleta (kui piinlik): ma vist laualilagunemishirmus panin natuke želantiini ka. Kook mis ootab kordustegemist, et mina ka seda maitsta saaks. Ja ei huvita, et rammus on.

Maasika-kohupiimatort

Põhi:

200 g küpsiseid

100 g võid

Täidis:

500 g kohupiima

4 dl vahukoort

5 spl suhkrut

2 tl vanillsuhkrut

6 želatiinilehte

800 g maasikaid

Peale:

200 g maasikaid

punast mahla + želatiini või 1 pk punast torditarretist

Põhja jaoks purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Suru segu lahtikäiva koogivormi põhja. Täidise jaoks hõõru kohupiim suhkruga lahti. Püreeri pooled maasikatest ja sega kohupiimaga. Vahusta vahukoor vanillsuhkruga ning lisa kohupiima-maasikasegule. Viiluta ülejäänud maasikad ja lisa ka need. Pane želatiinilehed külma vette paisuma, pigista siis kuivaks ja sulata väheses kuumas vees. Sega želatiinilahus täidisesse ning vala täidis koogipõhjale. Lase seista vähemalt 5 tundi kuni üleöö. Kata pind viilutatud maasikatega ja pintselda üle punase tarretisega, siis jäävad maasikad läikivad ja ei tuhmu. Soovi korral võib tarretist ka rohkem olla, nii et marjad üleni kaetud saavad.

(retseptipõhi Sille Toiduteost)

Ei ole ise maitsenud, kuid kook, mida kõik kiitsid. Ja no koostist lugedes oleks ise ka kiitnud. Ehk juba aasta pärast saan ise ka seda maitsta ja uuesti teha.

Želatiinilehed asendasin pulbriga, 2 lehte võrdub 1 spl želatiinipulbrit. Kuna ma tahtsin ilusaid läikivaid marju, sai laisa inimese kombel poest ostetud maasikaželatiinipulbrit ja sellega katsin siis pealmise pinna.

Mida ma pean veel nuputama: kuidas kook saada vormist kätte nii, et küljed ka kenad jääksid: no mul ta lihtsalt ei olnud nii kõvatardunud, et see oleks õnnestunud.

Õuna-halvaakook

Tainas:

225 g võid

1,5 dl suhkrut

2 muna

5 dl jahu

Täidis:

700 g hapukaid õunu

200 g halvaad

Määrimiseks:

muna + 1 sl piima

Vahusta toasoe või ja suhkur. Lisa munad ja vahusta veel veidi. Sõelu juurde jahu ja sega ühtlaseks. Keera tainas kilesse ja hoia külmkapis 1 tund kuni üleöö.

Kuumuta ahi 180 kraadini. Koori õunad, eemalda südamik ja viiluta. Rulli 2/3 tainakogusest jahusel laual ümmarguseks kettaks (5 cm suuremaks kui vormi läbimõõt). Suru tainas 26 cm läbimõõduga võitatud koogivormi põhja ja äärtele. Lao pooled õunaviilud tainale ja puista vahele peenestatud halvaad. Nüüd kata ülejäänud õunaviiluda ja halvaaga. Järelejäänud tainas rulli koogivormi suuruseks kettaks ja tõsta täidisele peale. Pintselda muna-piimaseguga ja riputa üle suhkruga. Küpseta 45 minutit.

(retsept Angeelika Kangi, Lia Virkuse ja Maire Suitsu "Õunakookidest")

Ütlen kohe alguses ära: see kook isegi ei lõhnanud hästi, maitsta ma seda ei saanud eks. Ja ega ei maitsenud ka eriti kellelegi. Ei teagi, kas süüdi oli halvaa (seesamihalvaa täpsustatult), kuid kui seda imehalvaad otse süüa, siis oli ta väga hea. Igal juhul ma tahan seda kooki kunagi veel teha ja siis juba tavalise pähklihalvaaga, ära maitsta tahan ka, seepärast see retsept.

Kamavaht

500 g maitsestamata jogurtit

4 dl vahukoort

4 sl suhkrut

6 sl kamajahu

Vahusta rõõsk koor suhkruga, sega hulka jogurt ja kamajahu. Tõsta toit magustoidukaussidesse ja serveeri hapuka moosiga.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Kiirelt valmiv kerge magustoit maakodusse. Sööjateks olid küll ainult pere vanaema ja vanavanaema, kuid neile tegin seda lausa paaril korral järjest. Moosiga ei serveerinud, läks supijärgseks magustoiduks. Tahan kindlasti kunagi ise ka järele proovida, arvan, et mulle maitseb.

Rabarberi-karamelli plaadikook

Põhi:

200 g võid

1 pakk Juubeli tordipulbrit

Täidis:

500 g rabarberit

1 dl suhkrut
1 tl kaneeli

Kate:

4 muna

2 dl suhkrut

50 g võid

1 dl vett

3 dl jahu

1 tl küpsetuspulbrit

Näpi või ja tordipulber ühtlaseks tainaks ja suru küpsetuspaberiga vooderdatud ahjupanni põhja. Kuumuta ahi 175 kraadini. ükelda rabarber ja sega suhkur. Sulata kastrulis või, lisa vesi ja lase korraks keema. Vala segu munavahu hulka. Sega omavahel jahu ja küpsetuspulber ning lisa munavahule. Vala rabarberitele ja küpseta 25 minutit. Lõika jahtunult ruutudeks.

(retsept Lia Virkuse ja Angeelika Kangi raamatust "100 kooki 2")

Väga mage, aga kuna kook on suvine ja sissekannet teen nüüd talvel, siis ma ei mäleta, kuidas sellel minekut oli. Kui nüüd väga pambusesse ei pane, siis tavaline plaadikook, mis maal olles kiirelt taldrikult kadus, samas ma ise eelistaks midagi kohevamat ja peenemat. Mitte et ma seda kooki maitsnud oleks, kuid oodanud oleks juba iseenesest midagi kohevamat.

Mokaruudud

Tainas:

2 muna

3 dl suhkrut

1,5 dl piima

4,5 dl jahu

2 tl küpsetuspulbrit

2 spl kakaopulbrit

Glasuur:

3 dl tuhksuhkrut

60 g võid

2 tl vanillsuhkrut

4 spl kanget kohvi

2 spl kakaopulbrit

Kaunistamiseks kookosehelbeid

Vahusta munad suhkruga väga kõvaks vahuks (ca 10 minutit). Lisa piim. Sega teises kausis jahu, kakaopulber, vanillsuhkur ja küpsetuspulber. Sega munavahu hulka. Lõpuks lisa sulatatud ja veidi jahtunud või. Vala tainas võiga määritud ahjuplaadile. Küpseta 225kraadises ahjus 15 minutit. Sega kokku glasuuriained ja määri jahtunud koogile. Puista peale kookosehelbed ja puista jahtunud koogile.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Angeelika Kangi raamatust "100 kooki 2")

See on nüüd "minu" kook ehk siis see, milles olen kõik "keelatu" asendanud ja kuna ma ei viitsinud ahjuplaadil teha, vaid tegin ümmarguses vormis, näeb ta välja selline. Kasutatud on palmirasva või asemel, sojapiima (või vett) piima asemel ja munad asendatud pooliku banaaniga. Banaanist "tugevat vahtu" otseloomulikult ei saa, kuid taina seob ta kokku küll.

Kui on meeletu kooginälg, siis kõlbab muidugi, kuid ma oleks paremat tulemust oodanud. Kuna see on ainus kord, kus munad olen banaaniga asendanud (polegi lihtsalt munadega retsepte rohkem teinud), siis veidi olin pettunud ka selles, et banaanimaitse siiski nii tugevalt välja lõi. Ei domineerinud, kuid oli siiski olemas.

Koogi tegelikust maitsest sain aimu, arvan, et ei kuulu minu lemmikute hulka.

Maasikavaht

Ei hakka retsepti kirjutama, mustasõstravahu marjad olid lihtsalt maasikatega asendatud.



Tegin kordi. Ja söödi kõik ära. Väga maitsev, kuid soovitan varem valmis teha, sest tardumine võtab oma aja ja muidu ei jõua tugevamat vahtu ära oodata. Mees, kes muidu magusat ei söö, küsis, miks ma seda varem teinud pole. Hea mees ikka küll, ise keeldub uusi asju proovimast.

Mustasõstravaht

300 g musti sõstraid

70 g suhkrut

2 želatiinilehte või 1 spl želatiinipulbrit

1,5 dl vahukoort

Pane sõstrad ja suhkur kastrulisse ning kuumuta tasasel tulel 5 minutit. Tõsta pliidilt, püreeri ning suru seemnete eemaldamiseks läbi sõela. Pane želatiinilehed viieks minutiks külma vette, pigista siis kuivaks ning lahusta tilgas kuumas vees. Vala želatiinilahus mustasõstrapüree hulka. Lase kümmekond minutit külmkapis seista ning sega siis juurde vahustatud koor. Tõsta vaht serveerimisnõudesse ning hoia paar tundi külmkapis.

(allikas Sille Toidutegu)

Kuna minul želatiinilehti polnud, tegin pulbriga, ainult et ma ei mäleta täpselt, mis see suhe siis oli... kui ei eksi, siis kahe lehe asemel supilusikatäis pulbrit. Ei tardunud üle. Magustoit ise oli hapukas (teiste sõnul, minul taaskord maitsmata), maasikavaht läks vist isegi rohkem kaubaks.

Suvine marjakook

1 pakk Juubeli tordipulbrit

1,5 dl hakitud maasikaid või muid hapukaid marju

Sidruniglasuur:

2 dl tuhksuhkrut

1-1,5 spl veega lahjendatud sidrunimahla

Kaunistuseks:

maasikaid või muid marju

Sega tordipulber pakendil oleva õpetuse järgi veega. Sega hulka tükeldatud maasikad või muud marjad. Vala tainas võiga ülemääritud ja riivsaiaga ülepuistatud neljakandilisse vormi. Küpseta 200kraadises ahjus 20 minutit. Lase jahtuda. Sega tuhksuhkur sidrunimahlaga ja määri koogile. Lase tarduda ja lõika tükkideks. Kaunista maasikate või muude marjadega.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Angeelika Kangi raamatust "100 kooki 2")

Mina kasutasin marjadena vaarikaid ja kuna neist jäi puudu (põõsal lihtsalt polnud rohkem), siis panin veidi maasikaid ka hulka. Mida võib kohe öelda: minu glasuur nii ilus kollane ei jäänud, pigem valge. Lisaks pidin ma seda glasuuri ikka kordi rohkem tegema, sest kook ei saanud ei esimesest ega ka teisest korrast kaetud.

Teised käsi ei plaksutanud (kuulutasid siiski heaks koogiks), kuid külla tulnud tädi, kelle jaoks see küpsetatud sai, oli lausa vaimustuses. Kuna kooki on lihtne teha, laulsin talle retsepti ette ja ei imestaks, kui ta seda kohe kodus järele ei proovinud.

Rabarberi-maasikakook

Põhi:

2 dl jahu

3 dl fariinsuhkrut

1 dl nisuhelbeid

1 tl kaneeli

125 g palmirasva

1 tl küpsetuspulbrit

Kate:

500 g rabarberit

300 g maasikaid

Kissell:

2 dl suhkrut

1 spl tärklist

2 dl vett (või maasikasiirupit)

1 tl vanillisuhkrut

Sega kausis jahu, küpsetuspulber, fariinsuhkur, kaerahelbed ja kaneel. Tükelda hulkapalmirasv ja haki puruseks tainaks. Suru pool tainast 26 cm läbimõõduga vormi põhja ja äärtele. Pane tainale tükeldatud rabarberid ja maasikad. Kui maasikad on värsked, võid nad pooleks lõigata. Keeda kisselliained (väljaarvatud vanillisuhkur) 2 minutit keskmisel kuumusel, võta tulelt ja sega hulka vanillisuhkur. Vala kissell rabarberitele ja puista peale ülejäänud tainas. Küpseta 175kraadises ahjus 1 tund. Kas sööd külmana või soojana või ei kannata oodata ja nokid tulikuuma kooki, maitse on alati fantastiline!

(retseptipõhi kokaraamatust "100 kooki 2")

Minu LEMMIKkook! Uskumatu, kui häid asju võib ikka teha! Ma olen muidugi oma dieediga nurka ka surutud, kuid kõik mu talveks varutud rabarber läheb sellele koogile. Maitse on hapu, seega kui keegi tahab veidi vähem haput kooki, võib julgelt natuke vähem rabarberit sisse panna. Kisselli keetsin mina maasikavedelikust, mis külmutatud marjadest üle jäi. Päris 2 dl ma sellest kokku ei saanud, ülejäänu lisasin siis vee.

Algretseptis lubati leigena LÕIGATAVAT kooki - vale puha. See on lusikakook. Niiöelda. Või sõna otseses mõttes. Seda ei saa lõigata. Võib teha kasvõi keeksivormis (ma olen teinud), kuna kujust ja vormist ei jää siin tõstmisel küll midagi alles. Kui just kooki päris ära kuivada ei lase.

Šokolaadijäätis

1,5 dl vett

150 g suhkrut

3 sl tumedat kakaod

100 g Bitteri šokolaadi

2 dl vahukoort

Pane vesi ja suhkur potti ja sega kergel kuumusel, kuni suhkur on sulanud. Tõsta pliidilt, mõõda juurde kakaopulber ja klopi hoolega. Kuumuta segu tasasel tulel, keeda 5 minutit. Tõsta tulelt, lisa 60 g šokolaadi ja sega, kuni šokolaad on sulanud. Lase jahtuda, klopi hoolikalt ja tõsta tunniks ajaks külmkappi. Vahusta vahukoor ja riivi ülejäänud šokolaad. Vala valmis keedetud šokolaadisegu vahukoore hulka ja sega ettevaatlikult. Lisa riivitud šokolaad. Kalla saadud segu sobivasse nõusse ja hoia 4-5 tundi enne serveerimist sügavkülmas.

(retseptipõhi soomlaste šokolaadiraamatust "Suklaa keittokirja")

Ma ei suuda enam paljast šokolaadi süüa, kui ma ei saa seda vaheldada, ja peale Bitteri ma ju vaheldada ei saa. Lisaks ei saa ma süüa jäätist, kuna kuhu iganes suunda vaatad, kõik topivad ikka jäätisesse muna... Nüüd siis vahukooreasendajaga sai tehtud šokolaadijäätist ja ah kuis maitseb! Mis minu jaoks kõige kummalisem: segu ei jäätu kõvaks, vaid on meeldivalt pehme ka järgmine päev (senimaani olen oma jäätistele ikka kirvega lähenenud, isegi kui ma seda olen külmumisfaasis kogu aeg vahustanud), JA vahustamist ei ole vaja. Super.

Maitse on veidi imelik... ma kardan, et see on Bitter maitse, irw. Aga pole hullu, ikkagi šokolaadijäätis. Hea leid.

Olde Hansa rabarberi-maasikasupp

1 kg rabarberivarsi

400 g maasikaid

15 g värsket ingverijuurt

250 g suhkrut

300 g vett

veidi vanillisuhkrut

Puhasta rabarber ja lõika umbes 700 g kogusest ribadeks või kangideks. Pane kaussi, vala üle 100 g suhkruga ja jäta kaheks-kolmeks tunniks maitsestuma. Tükelda ülejäänud varred kuubikuteks ja tõsta kõrvale. Haki puhastatud ingverijuur võimalikult peeneks. Vala suhkrus seisnud rabarberikangid koos eraldunud vedelikuga potti, lisa vesi, hakitud ingverijuur, ülejäänud suhkur ja maasikad ning pane keema. Keeda, kuni rabarber on pehme. Püreeri saumiksriga või aja läbi sõela. Pane uuesti tulele ja lisa keema tõusnud segule ülejäänud rabarberikuubikud. Keeda minut ja jahuta.

(retsept Postimehe Arterist, autor Emmanuel Wille)

Selle retsepti juures on üks suur naljakoht: ma nimelt proovisin esimest korda elus ingverijuurt. Nojah, ja kuigi kogused olid täpselt õigeks timmitud, oli tulemus selline et... et see kausitäis suppi seal pildil, kui keegi on võimeline selle ära sööma, ilma et suust ja silmist tuld välja ei purskaks, annan ma talle kangelasmedali. Ma ise tegin seda muide. Uuuh.

Ühesõnaga ma väga tahaks seda retsepti proovida uuesti, kuid siis juba ilma ingverijuureta või siis parimal juhul veerandi selle koguse inverijuurega. Praegu, praegu oli lihtsalt nii krehvtine kogu see tulemus, et restoranisupp oli lihtsalt moel valminud küll. Väikeses kausis serveerituna kindlasti maitseelamus, kuid soovitaks siis vähendada ka supi koguseid. Praegu tuli seda palju.

Karamelliruudud

1 dl õli

4,5 dl kaerahelbeid

3 sl jahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

1 dl suhkrut

2 tl vanillsuhkrut

3 sl siirupit

2 dl vahukoort

2 dl fariinsuhkrut

1 tl õli

kaunistamiseks mandlilaaste

Sega omavahel kaerahelbed, jahu, küpsetuspulber, suhkur ja vanillsuhkur. Lisa siirup ja õli. Sega ühtlaseks. Vala küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning silu lusikaga ühtlaselt siledaks. Küpseta ahjus 175 kraadi juures 15-20 minutit. Lase jahtuda.

Küpsemise ajal valmista kate. Selleks sega paksupõhjalises potis vahukoor, teelusikatäis õli ja fariinsuhkur. Keeda aeg-ajalt segades tasasel kuumusel 20 minutit. Karamellkate on valmis, kui see tahkub minuti jooksul.

Vala kate jahtunud põhjale. Määri laiali ning puista üle mandlilaastudega. Lase külmas jahtuda. Lõika ruutudeks.

(retseptipõhi kokaraamatust "100 kooki 2")

Ma olen seda retsepti juba jupp aega vaadanud ja süda on jooksnud verd 100 g või koha peal... mul ainult üks pakk palmirasva veel alles... lõpuks välgatas geniaalne idee, et olen ju teinud kaerahelbekooki oliivõliga, seal küll õli maitse läbi ei pressinud: otsisin retsepti üles ja koguseid võrreldes asendasin julmalt või õliga. Palmirasv on kapis alles. Ka peale koogi tegemist. Jeei.

Raamatupildil oli koogil uhke paks põhi: kmm, no mina ei tea... minu siinsed kogused on küll pool algsest, kuid ka kahekordistades ei oleks mul täisplaadil paksupõhjalist tainaosa tulnud. Praegu tegin kooki liistakana plaadi keskel.

Karamellkastme juures olin suhteliselt skeptiline, sest minu kreemine vahukooreasendaja läks hooga puhtaks vedelikuks ega paksenenud ka keetmise ajal. Potti tulelt tõstes võttis see siiski veidi siirupisema ilme, kuid ei sest enamat. Koogile niristada saab seda ka siis ja ei soovitagi kaua oodata, sest niimoodi ei pidanud ma midagi määrima: kõik valgus ise. Samas ei valgunud nii palju, et oleks koogilt maha vajunud.

Hästi magus. Sobib süüa küll. Isiklikult ei oleks sellise koogi peale tulnud, kuid arvestades minu piiratud võimalusi, oli tulemus hea.

EDIT: teisel katsel lasin karamellkastme iiriseks - ärge seda tehke. Toda siirupit koogi peal oli mugavam hammustada, kui iirist närida. Loomulikult sai hakkama, kuid kippus teine hammaste külge kinni jääma...

Südamehautis

400 g külmutatud broilerisüdameid

2 sl õli

1 sibul

3 porgandit

1-2 sl jahu

3 dl vett või puljongit

1 dl tomatikastet

soola

pipart

Pese sulanud südamed jooksva vee all, patsuta köögipaberiga kuivaks. Lõika pooleks ja pruunista õlis. lisa hakitud sibul ja õhukeselt viilutatud porgandid, kuumuta mõni minut. Maitsesta soola ja pipraga. Puista peale jahu ja kuumuta segades. Lisa keev vesi või puljong ja tomatikaste; hauta aeg-ajalt segades kaane all, kuni porgandid on pehmed. Vajadusel lisa vahepeal vett. Serveeri tatra, riisi või keedetud kartulitega.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Minu tähelepanek: lõikuge südametelt aordijupid küljest ära. Minul tõi selline anatoomiatund täiega tõrke sisse. Muidu süda ma varem söönud polnud, maitses ta hea. Tihkem kui maks, aga ei haisenud nagu maks.

Retseptiraamatus oli pilt pruunika kastmega: ei saa mina aru, kust ta pruun saab olla, kui tomatikastet tuleb sisse segada. Minul oli kohe kindlasti punane kaste.

Maitses. Just selle anatoomiatunni kogemuse tõttu lähiajal teha ei taha. Peab mehe jälle kööki kupatama.

Aleksandrikook

675 g nisujahu

450 g võid

225 g suhkrut

8 sl tuhksuhkrut

ploomimarmelaadi

vett

Sega jahu, või ja suhkur. Jaota tainas pooleks ja suru sõrmedega kahele võiga määritud ahjuplaadile. Küpseta 215 kraadi juures ahjus 15 minutit. Jahuta.
Sega tuhksuhkur veega keskmiselt paksuks seguks. Libista üks kook serveerimislauale. Määri pealt ploomimoosiga. Libista teine kook esimese koogi peale. Määri pealt glasuuriga.

(retseptipõhi Toidutarest)

Niiiii magus kook, et minu otsus teha ainult pool kogusest (ma ei raatsinud nii palju oma palmirasva kulutada) oli õigemast õige. Pealegi jäid koogiplaadid peale küpsemist nii pudedad, et minu igasugune ponnistus neid tõsta viis plaadi pudenemiseni puruks.

Ploomikeedist läheb kindlasti rohkem kui algretseptis kirjutet (4 sl kaks korda suuremale koogile), ka tuhksuhkrut kulus rohkem, ja vett siduainena. Suhkruglasuuri peab järgmine kord panema tainaplaadile, mitte määrima. Niipea kui ma määrima hakkasin, pealmine koogikiht ka lahti tuli. Seetõttu ilusat valget glasuurikohta põhimõtteliselt polnudki. Üldse jäi nii suurestki kogusest glasuurist puudus, omaarust küll laristasin hulgem.

EDIT: järgmine kord proovi koogiplaate hoida peale küpsetamist natuke aega külmkapis tahenemas. Nimelt kuna kook oli ikka jube magus, jagus mul seda ka järgmiseks hommikuks, ja siis oli seda juba palju viisakam lõigata ja serveerida. Kui nüüd hoida koogiplaati enne külmas ja alles siis asuda lõpliku viimistluse juures, siis äkki see ei lagune ja pudene nii palju... tasub proovida!

Burgundia ühepajatoit

500 g veise või põdra pehmet aba- või kintsutükki
2 sl nisujahu
2 dl vett
2 dl odavat punast veini
1 lihapuljongikuubik
4 väikest sibulat
2 küüslauguküünt
2 loorberilehte
3/4 tl tüümiani
1 tl soola
1/3 tl musta pipart
3 porgandit
200 g šampinjone
peale hakitud peterselli

Lõika liha 3-4 cm suurusteks tükkideks ja pruunista pannil. Pane pruunistatud lihatükid potti või kastrulisse ja puista peale nisujahu. Lisa panni loputusvesi, et kõik aroomi andvad ained jääksid toidusse. Lisa potti punane vein, puljongikuubik ja kooritud ning sektoriteks lõigatud sibulad (väiksemaid sibulaid võib võtta rohkem ja need tervelt hautisesse panna), peenestatud küüslauk ja maitseained. Keeda vähesel kuumusel kaane all umbes tund aega. Sega vahepeal ja lisa vajaduse korral vett.
Kaabi porgandid ja lõika viiludeks. Lisa porgandiviilud ja veidi hiljem puhastatud šampinjonid, lisa vajaduse korral vett. Hauta veel 20-30 minutit ning puista valmis roale hakitud peterselli.

(retseptipõhi Toidutarest)

Mis ma kohe retsepti mugandamise koha pealt üles tunnistama pean: kasutasin sea pehmemaid osi, veiseid me siin ei tunne. Võibolla olen liiga vähe lihaletis ringi vaadanud ka. Ei usu, et see lõpptulemust oluliselt mõjutas. Muu tegin põhimõtteliselt enam-vähem nii nagu retseptis kirjas, ainult jaa, kogu selle aja jooksul lisasin veel umbes 3 dl vett kirjapandule. Aga hea tuli. Sama suur "aga" jääb minu jaoks tegelikult õhku rippuma küsimusega: kas hea asja tegemiseks peab nii palju vaeva nägema. Pliidi ääres ma kõik see 1,5 tundi muidugi ei kokanud, aga toidu valmimist ootama pidin ikka. Teistpidi saigi niimoodi oma väiksemat väsinud meest rahustamas käia... Teen veel? Arvan, et teen küll.
Veiniarmastajatele: ei saanud mina aru, et seal vein sees oleks olnud.

Kirsistruudel

4 dl jahu

1 dl käesooja vett

40 g võid

0,5 tl soola

0,5 dl riivsaia

700 g kirsse (värskeid või külmutatud)

1 sl rummi

1 tl vanillsuhkrut

1 dl suhkrut

1 tl kaneeli

rasvainet peale määrimiseks ja riivsaia praadimiseks

tuhksuhkrut kaunistamiseks

Sõelu jahu suurde kaussi ja tee keskele süvend. Kalla süvendisse omavahel segatud vesi, sulatatud või ja sool. Sega kõik ühtlaseks tainaks ja jätka sõtkumist laual, kuni tainas on elastne ja läikiv. Pintselda tainapalli toiduõliga ja aseta kaanega suletavasse kaussi. Tõsta kauss umbes pooleks tunniks soojaveevanni.

Sulata pannil või ja lisa riivsai ning prae pidevalt segades 5 minutit. Tõsta tulelt ja jahuta. Täidise jaoks sega kividest puhastatud või sulatatud kirsid rummi, vanillsuhkru, suhkru ja kaneeliga.

Puista laud kergelt jahuga üle ja rulli tainas piklikuks õhukeseks plaadiks. Määri lahtirullitud tainale esmalt riivsaiasegu ja selle peale kirsitäidis. Tõsta tainas lühematest servadest veidi täidise peale ja keera pikkupidi rulli. Aseta struudel võiga määritud ahjupannile, pintselda üle ühe osa sulavõiga ja küpseta 180kraadises ahjus 45 minutit. Vahepeal pintselda struudlit veel järelejäänud sulavõiga. Sõelu ahjusoojale struudlile peale tuhksuhkrut.

(retseptipõhi Toidutarest)

Esiteks kasutasin ma jälle õnnelikuna palmirasva ehk siis piimalised jäid retseptist välja. Kuna ma olen kitsi, siis riivsaia praadisin siiski oliivõliga: vahet ju pole. Minu jaoks. Seda tunnistan küll: mida ägedat see riivsai seal vahel pidi tegema, ma aru ei saanudki. Aga ma panin. Nagu retseptis oli ette nähtud.

Kirssidega oli üks rist ja viletsus: ma kurnasin neid kaks korda ja tainale tõstes pigistasin mahla ka välja, kuid ikkagi hakkas peale poolt küpsemist ahjuplaat lainetama. Kuidas algses retseptis saadi selline struudel, et sees tainakihid on heledatena (mitte mahlast läbiimbunutena), ei kujuta ette.

Muidu maitses hea ja otsa sai kohe. Aa, lisan: sööjaks olin magusanälgas mina, nii et Martin sellele ei kandideerinud. Siiski! magus see struudel küll polnud. Järgmine kord tehes kasutaks magusat moosi, nii proovi mõttes.

Ja ma muidugi ei kujutanud üldse ette, et struudel selline on, irw, ma ei teadnudki, milline üks struudel peaks välja nägema. Kusjuures ei näinud minu arust väga apetiitne välja: nagu keedetud soolikas. Naljakas. Imelik. Veidi õõvastavgi. Kui tuhksuhkrut peale raputada, pole näha (ja on ka magusam!), kuid ilma küll ei kõlba isu äratamiseks lauale tõsta, minu struudlit küll mitte.

Seda ka lõppu, et tainas oli super: ilma jahu alla puistamata rullisin imeõhukeseks, ei jäänud ta kinni ega kippunud katki minema. Osav.

Šokolaadiampsud

25 g kakaopulbrit

60 g toasooja võid

110 g suhkrut

1 dl õunapüreed

1 tl vaniljesuhkrut

170 g nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

2 sl tuhksuhkrut

Sega kokku toasoe või, kakao ja suhkur. Lisa õunapüree (mina püreerisin ühe õuna) ja vanillisuhkur. Eraldi nõus sega jahu, küpsetuspulber ja sool. Lisa jahusegu ettevaatlikult kakaosegule ja sega tainaks. Vormi tainast umbes kreeka pähkli suurused pallid ja pane paberiga kaetud küpsetusplaadile, jättes pallide vahele umbes 2 cm ruumi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures umbes 10 minutit ja lase plaadil 1 minut jahtuda. Raputa peale tuhksuhkrut.

(retsept Toidutarest)

Nüüd lugedes saan aru küll, millega olen juba puusse pannud: ma viskasin tuhksuhkru ka tainasse... Aga tõsiselt head pehmed SUUSSULAVAD küpsised tulid, soovitan väga! Ma olen lausa üllatunud, et nii osav olin. Esimest korda kasutaksin seda suussulavad-sõna ja ausalt, see on täielikult omal kohal. Pool kogusest oli sisse ahmitud juba enne seda, kui küpsised jahtudagi oleksid jõudnud.

Aa, lisan seda ka, et algretseptis oli või asemel sees võimalus kasutada ka margariini, ise küpsetasin esmakordselt palmirasvaga. Oh ma olen nii õnnelik, et selle lõpuks järele proovisin! Muna- ja piimavaba küpsetis kohe hoobilt olemas.

Toekas aedvilja-hakklihapada

500 g hakkliha

pool kapsast

2 porgandit

3 dl riisi

0,5 l vett

soola

lihaüldmaitseainet

Pruunista hakkliha pannil, maitsesta lihaüldmaitseainega ja tõsta ahjuvormi. Hauta tükeldatud kapsas potis kaane all sortsu veega 10 minutit. Puhasta ja riivi samal ajal porgandid. Sega omavahel hakkliha, hautatud kapsas, riivitud porgandid ja toores riis, vala üle soolaga maitsestatud veega. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 1 tund.

(retseptipõhi raamatust "Allergia & toit")

Algses retseptis oli sees TERVE kapsas - no ei kujuta mina ette, milliste minikapsastega autor süüa valmistas. Mul oli pool kapsast, lisaks veel hirm, et kuhu ma sellise laadungi kapsaga küll minema peaksin, see ei mahu mu hiigelsuurde ahjupotti äragi. Õnneks mahtus, kuid rohkemat tõepoolest vaja ei läinud.

Toekaks nimetaksin ma seda rooga riisi tõttu: oi kuidas alguses sai kahtlustatud riisi-kapsa kooslust, kuid kõlbas süüa küll ja maitses hea ka. Saadud kogus toitu on küll suuuuur, sellega tuleks arvestada (et siis vajadusel teha ainult pool kogusest).

Leivakreem mustade ploomidega

6 dl vett

200 g kuivatatud ploome

300 g leiba

1 dl suhkrut

2 dl vahukoort

Tükelda leib ja kuivatatud ploomid, lisa vesi ja suhkur ning keeda tasasel tulel ühtlaseks pudruks. Lase pisut jahtuda ning vahusta siis mikseriga (vajadusel võid enne saumikseriga ühtlaseks püreestada). Lisa vahustamist jätkates rõõsk koor.

(retseptipõhi Sille Toiduteost)

Kiirelt valmiv roog, mida saab teha ka kisava lapsega! Mul oli eriti väike Miku kannatus, nagu me seda viimasel ajal kutsume: lasin oma potitäie kergelt keema, käisin kiirelt pudrunuiaga üle ja juba mikserdasingi. Mikserdada saab ka, laps kaenlas. Muidugi juhul kui laps müra ei karda. Me väiksem mees hetkel miksriundamist ei karda.

Leivasupiga seostuvad mul kooli- ja lasteaiaajast ebameeldivad assotsiatsioonid, seda ei teeks ma iial, kuid kreemi tahtsin ära proovida. Naljakas tähelepanek: kauss oli niiiii raske, kui miski toit kaalub, siis see küll. Ei tea, kas just lemmik on, kuid hea küll ja süüa sobib. Isegi suurem poiss sõi, kuigi see sööb meil ainult haruharva miskit mind rõõmustavat.

Piimavabaks saab, kui kasutada vahukoore aseainet ehk piimavaba vahukoort (müüakse Prismas 200grammistes tetrapakkides).

Kirsikook

2 dl fariinsuhkrut

2 dl vett

1 dl õli

purk kivideta kompotikirsse

1 dl kirsikompotivedelikku

4-5 dl nisujahu

2 tl soodat

130 g Bitteri šokolaadi

Sega fariinsuhkur vee ja kirsikompoti vedelikuga. Lisa omavahel segatud nisujahu ja sooda, sega läbi. Seejärel lisa 2 dl kirsse ja õli, töötle ühtlaseks tainaks. Tõsta koogivormi ja küpseta 200 kraadi juures 15 minutit, lase jahtuda. Sulata Bitteri šokolaad ja kaunista kook kirsside ja šokolaadiga.

(retseptipõhi raamatust "Allergia & toit")

Mina kasutasin kaunistuseks Bitteri šokolaadi ja kogus on just seepärast nii suur, et mul polnud seda võimalik millegagi sulatada (vahukoor, või, ma ei tea, kas veega võib). Muidu originaalretseptis, et kook tuleks täielikult piima- ja munavaba, oli võõbaks valmistatud glasuur, kuumutades selleks kõik ettenähtud ained (50 g taimemargariini, 4 dl pruuni suhkrut, 2 sl vett).

Hmmm, rohkem mehe maitse järgi kook, ma arvan. Mulle maitsesid kirsid ja šokolaad, haa haa haa, kook ise väga lemmik polnud. Aga tõeliselt ilus tuli muidugi välja ja ega tal ju häda ka tegelikult polnud.

Seemnesaiad

50 g värsket pärmi

1 sl soola

5 dl käesooja vett

0,5 dl oliivõli
1 dl päevalilleseemneid

1 dl linaseemneid

1 dl seesamiseemneid

8-9 dl nisujahu

4 dl täisterajahu

Hõõru pärm soolaga vedelaks, sega juurde käesoe vesi. Lisa õli ja seemned ning seejärel enamik jahust; sega ja sõtku, kuni tainas lööb kausi servade küljest lahti. Puista tainapall jahuga üle ning jäta räti alla sooja kohta 40 minutiks kerkima. Jaga tainas kaheksaks ühesuuruseks osaks ja vormi neist ahjuplaadi lühema külje pikkused peened saiabatoonid. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja tee noaga triibud peale. Lase räti all veel 40 minutit kerkida. Määri veega ja puista üle seesamiseemnetega. Küpseta 225kraadises ahjus 12 minutit.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Väga väga head saiad, senimaani parimad, mida olen teinud - soovitan! Need seemned lisasid ilmselt ka magusust, igatahes polnud märkigi, et sinna oleks pidanud ka suhkrut lisama. Lihtne valmistada ka.

Melonisorbett

4 sl suhkrut

4 sl vett

1,5 kg meloni puhastatud viljaliha

Pane suhkur ja vesi väiksesse kastrulisse ja kuumuta keemiseni. Keeda 5 minutit, kuni segu on keenud siirupiks. Tõsta tulelt ja jahuta. Lõika melon pooleks ja eemalda seemned. Kraabi meloni viljaliha lusikaga kaussi ja purusta nuimiksriga. Lisa siirup. Vala segu madalasse karpi ja külmuta vähemalr kolm tundi. Kraabi segu kahvli või lusikaga pokaalidesse ja serveeri.

(retseptipõhi Angeelika Kangi kokaraamatust "Jäised ahvatlused")

Minule andis retsept täpselt nii palju viljaliha ühest tavalise keskmise suurusega melonist, seetõttu kohandasin ta selliseks.

Kuidagi.. lahja tuli. Suhkrut võiks vähemalt rohkem olla, oleks maguski: praegu tuli süüa lihtsalt kui külmutatud melonit.

Rasedatele peaks sobima! Vähemalt mina tahtsin see aeg külmutatud asju (aga sorbetist ei teadnud udujommigi).

Apelsini-neljaviljapuder banaaniga

2,5 dl apelsinimahla

2,5 dl vett

1 suur küps banaan

2 dl neljaviljahelbeid

Lõika banaan tükkideks. Lase vedelik keema, lisa neljaviljahelbed ja banaan ning lase vaikselt haududa. Tõsta pliidilt, kata kaanega ja lase paar minutit järelvalmida.

(retseptipõhi Toidutarest)

Kui seda hommikusööki veel teha, siis tuleks kindlasti retsepti korrigeerida. Ma valisin Aura apelsinimahla ja no pahus, aga jube hapu jäi. Isegi vaatamata sellele, et kogused olid väiksemad kui algretseptis ja sellevõrra oleks nagu banaani rohkem saanud (banaanikoguseid ma otseloomulikult ei vähendanud, kus sa sellega). Et siis apelsinimahla ehk veidi vähem ja banaani võiks küll rohkem olla, muid magusaineid siin ju ette näha pole.

Kui uuesti teen, annan paremad vahekorrad teada ja korrigeerin ära.

Maitselt huvitav. Miks mitte. Tervislik. Nagu näete, on see härg oma dieedihädaga juba kaevus ja proovib imeasju. Ajab hulluks küll, kui vaid värsket kraami sööma sunnitakse: tahaks rämpsu ja kooki, hüü hüü hüü.

Hakkliha-riisihautis maisiga

3 sl õli

175 g riisi

1 keskmine sibul

2 küüslaauguküünt

1 roheline paprika

400 g hakkliha

1 purk (340 g) konservmaisi

1 dl tomatikastet

1,5 dl ketšupit

3,5 dl vett

1 tl soola

0,5 tl pipart

meelepäraseid värskeid ürte (nt tüümiani)

Kuumuta potis õli. Lisa riis, hakitud sibul, küüslaauk ja paprika ning hauta 5 minutit. Lisa hakkliha ja pruunista 5-6 minutit. Siis lisa mais, tomatikaste, ketšup ja vesi. Vähenda pliidi kuumust, kata pott kaanega ja hauta 20 minutit, kuni riis on pehme. Vahepeal sega rooga ja kalla vajadusel vett juurde. Maitsesta soola, pipra ja värskete ürtidega.

(retsept Maire Suitsu, Angeelika Kangi ja Lia Virkuse "Hakkliharaamatust")

Ma keetsin riisi ette ära, kuna ei osanud retsepti lõpuni lugeda ega saanud aru, kuidas riis ilma lisaveeta peaks valmima. Tegelikult oli vesi täitsa kirjas, lihtsalt pimekana ei näinud seda lugeda.

Hea toit tuli, soovitan. Mu toidulaud pole hetkel muidugi niikuinii teab mis lai, kuid see läks küll väga kiirelt loosi ja maitses ka.

Suured rosinasaiad

325 g nisujahu

0,5 pakki kuivpärmi

1,25 sl kartulitärklist

1 dl suhkrut

2,5 dl sooja vett

2 sl oliiviõli

rosinaid

Mõõda kaussi nisujahu, kartulitärklis, suhkur ja kuivpärm, sega omavahel. Lisa soe vesi ja oliivõli. Pese ja kuivata rosinad, sega jahuga. Sega ühtlane tainas ja sõtku korralikult läbi. Kata see puhta rätikuga ja tõsta sooja kohta. Lase kerkida kahekordseks (umbes 30 minutit).

Laota ahjuplaadile küpsetuspaber ja pane ahi 225–250 kraadi juurde sooja. Kummuta kerkinud tainas kergelt jahusele tööpinnale ja sõtku veel korra läbi. Jaga 12 võrdseks osaks ning vormi neist ovaalsed või ümarad pätsid. Tõsta ahjuplaadile, kata rätikuga ja jäta kerkima 30 minutiks. Küpseta eelsoojendatud ahjus keskmisel siinil 12–15 minutit ning jahuta siis rätiku all.

(retseptipõhi Toidutarest)

Tulemuseks on head rosinasaiad, sellised tavalised, ei millegipoolest esilekerkivad. Seda võiks mulle aga küll keegi õpetada, kuidas saada ilusat siledapinnalist kuklit: mida rohkem ma neid silusin, seda künnulisemaks nad mul läksid.

Praetud maks sibula ja palsamiäädikaga

500 g värsket maksa

3-4 sibulat

3-4 sl õli

palsamiäädikat

soola

pipart

Puhasta sibulad, lõika õhukesteks viiludeks ja pruunista pannil õlis. Tõsta kaussi ootele. Puhasta maks ja lõika peenikesteks ribadeks. Pruunista maksaribasid kuumal pannil õlis mõni minut mõlemalt poolt ja tõsta vaagnale. Maitsesta soola ja pipraga ning piserda üle palsamiäädikaga. Kata praetud sibulatega ning serveeri kohe.

(retsept Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Ainukesed pildid, mis ma see nädal suutsin säästa... Tavaline praetud maks, millele on palsamiäädikat peale piserdatud. Ma varem isegi ei teadnud, mis maitse see võiks anda, seepärast kisan maha hoiatuse: ainult piserdada! Palsamiäädikas annab kergelt hapuka taustamaitse, kui sellega liialdada, saaks ilmselt maksa, mis oleks justkui halvaks läinud.

Kahe kapsa hautis

2 porgandit
4 kartulit
1 väike lillkapsas
2 dl ribastatud valget peakapsast
3-4 sl õli
3-4 tl karrit
2 küüslaauguküünt
5 dl köögiviljapuljongit
2 banaani

Pese ja koori porgandid ja kartulit, lõika paksudeks viiludeks. Tükelda lillkapsas väiksemateks õisikuteks. Viiluta peakapsas. Kuumuta pannil õli, lisa karri ja peenestatud küüslaauk. Pane juurde köögiviljad ja pruunista mõni minut. Kalla hulka puljong ning hauta umbes 15 minutit ehk kuni aedviljad on küpsed. Koori ja viiluta banaanid. Sega banaaniviilud hautisesse ja kuumuta läbi. Serveeri rooga riisiga.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Selle hautise juures on kaks erilist asja: kõigepealt karri, mille seaksin aga küsitavaks, ja siis banaan, mis mulle muidugi iga kell peale läheb. Mees poleks seda elu sees söönud (ja ei söönud ka), mina ikka tükk aega võtsin hoogu, enne kui viimase otsa soojaks lasin: ma ei tea, see karri keeras toidu välimuse nii jõledaks kollaseks, et isuäratav ta nüüd küll ei tundunud. Kui toit juba soe, siis tegelikult maitse oli hea, selle üle kurta ei saa. Lillkapsaõisikud võiksid järgmine kord ehk veidi väiksemad olla: suurtena jäävad nad maitsetuks. Ja karrit vähem. Ehk üldse soola ja pipraga lihtsalt. Köögiviljapuljongit võiksin ka kasutada: minu kanapuljong (muud polnud) andis hautisele tõeliselt kana näo. Ilma kanata. Aga siis võiks juba kana ka olla.
Martin kustutas mu pildid fotokast ära, hüü hüü hüü, seepärast hautisest pilti ka pole...

Kohvi-beseeküpsised

2 munavalget
100 g suhkrut
1,5 tl lahustuva kohvi graanuleid
veidi vett graanulite lahustamiseks

Vahusta munavalged paksuks valgeks vahuks. Lisa pidevalt vahustades vähehaaval suhkur. Vahusta, kuni saad kõva läikiva vahu. Lahusta kohvigraanulid võimalikult väheses külmas vees (maksimum 2 tl), lisa munavahule ja mikserda veelkord läbi.
Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile kondiitripritsi abil või teelusikaga väikesed kuhjakesed. Küpseta 120 kraadi juures 1,5 tundi. Lülita kuumus välja, tee ahjuuks praokile ja lase beseedel jahtuvas ahjus kuivada veel tund aega.

(retsept Mari-Liisi toidublogist)

Eelmine beseeküpsiste tegu läks meil luhta, tegemisviisi leiutasime muidugi ise: see tähendab, et ei hoidnud piisavalt kaua ahjus. Nüüd siis proovisime selle netist leitud retsepti järele ja targad õpetussõnad: 3in1 lahustuv kohvipakk ei sobi. Või siis sobib, aga sisse tuleb seda panna rohkem kui 1,5 teelusikatäit: niimoodi jäi kohvimaitse ainult õrnalt aimatav ja ega tavalise beseeküpsisega suurt vahet polnudki. Järgmine kord tuleb kas panna (a) rohkem 3in1 pulbrit, (b) proovida 2in1 pulbriga või (c) pätsata kelleltki paar lusikatäit lahustuvat kohvipulbrit.
Martin kustutas mu pildid fotokast ära, hüü hüü hüü, vahetult enne selle avastamist kadusid ka viimased beseeküpsised tema kõhtu... Lisan siiski, et 1,5 tundi küpsetades ei tulnud tavalised beseeküpsised (ilma kohvita) lumivalged, vaid pigem kergelt pruunika tooniga. Ka lisan, et arvestage kerge paisumisega! Ma arvasin, et need jäävad sama suured, kuid mõned beseeküpsised "kerkisid" kõrvalolevatega kokku.
Martin lahmas neid kõvasti sisse, kuigi tehtud sai kaks plaaditäit (kaks munavalget annab täpselt ühe plaaditäie, meil oli neli munavalget), seega tundub, et selline väike amps lastele sobib.

Virsikutarretis

850 g virsikuid siirupis
1 pakk (80 g) Mikaado virsikutarretisepulbrit
3,5 dl vett
0,5 dl sidrunist pressitud mahla

Kuumuta sidrunimahl ja vesi keemiseni, lisa tarretisepulber ja lahusta aeg-ajalt segades. Lõika virsikud kuubikuteks ning jaota nelja klaasi. Vala peale tarretisesegu ning lase külmas paar tundi kuni üleöö tarduda.

(retsept Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")


Ootasin midagi erilisemat. Miks sinna sidrunimahla tuleb lisada (poolest suuremast sidrunist saab 0,5 dl sidrunimahla muide), seda ma teada ei saanudki. Kuna me perel on oma lemmiktarretis olemas (kirssidega, mmm), samas virsik mulle väga meeldib, siis veidi isegi pettusin. Lame maitse, ei midagi erilist. Jaa, süüa ikka sobib, kuid kirsitarretis on parem ja jätab erilisema mulje.

Maksa-köögiviljahautis

120 g peekonit
500 g veisemaksa
2-3 sl jahu
3 keskmist kartulit
3-4 porgandit
1 keskmine sibul
0,5 dl ketšupit
soola
pipart

Pruunista peekon pannil ja tõsta majapidamispaberile nõrguma. Tükelda sibul ja prae peekonirasva, tõstes selle seejärel pannilt. Lõika maks väikesteks tükkideks, paneeri jahus ja pruunista. Pane maks haudepotti ning kalla peale nii palju kuuma vett, et see on kaetud. Lisa kooritud ja tükeldatud kartul ja porgandid ning praetud sibul, hauta väiksel tulel 15-20 minutit. Sega hulka ketšup ja peekon, maitsesta soola-pipraga.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")


Kui sulle maitseb maksakaste kartuliga, on see hautis just midagi sinu jaoks. Minu jaoks oli küll. Ega siin ju rohkemat sees polegi, kui peekon ja ketšupit ma poleks ka osanud tarvitada, kuid tulemus oli tõeliselt hää. Pann koheselt tühi (ei teinud haudepotis, vaid wokipannil) ja meeski leidis, et seda võiks veel teha.

Täisterakuklid

250 g täisteranisujahu
150 g nisujahu
1 pakk kuivpärmi
0,5 tl soola
2,5 dl vett
0,5 dl oliiviõli
1 spl siirupit (või 1,5 spl suhkrut)
seesamiseemneid

Soojenda vesi 45-50 kraadini, sega õli ja siirupiga. Pane hulka omavahel segatud kuivained ning töötle tainaks. Jaga tainas tükkideks ja vormi kuklid, tõsta ahjuplaadile. Lase soojas kohas kerkida 20 minutit. Määri veega ja puista peale seesamiseemneid. Küpseta 200kraadise ahju keskosas 15 minutit. Jahuta köögirätiku all.

(retseptipõhi yu-ki'lt)

Krõbeda koorikuga täisterakuklid, ma ei usu, et mul need erilisemad välja tulid kui kellelgi teisel. Tavaline kukkel. Samas endatehtul on ikka firmamärk juures. Sellest kogusest ei saanud palju kukleid (14 tk), seega võib teinekordki teha koguseid vähendamata.
Martin kustutas mu pildid fotokast ära, hüü hüü hüü, nüüdseks on kõik kuklid juba söödud ka...

Mandariinisorbett

4 dl värskelt pressitud mandariinimahla

2 dl vett

2 dl suhkrut

Kuumuta vesi ja suhkur kastrulis keemiseni. Keeda 5 minutit ja jahuta. Pressi mandariinidest mahl ja sega juurde suhkrusiirup. Vala segu madalasse kaussi ja aseta sügavkülma. Vahusta segu iga poole tunni tagant, et see jääks kohevam ega tekiks jääkristalle. Serveeri kohe või pane segu karbiga sügavkülma, külmuta vähemalt 4 tundi ja veereta jäätisepalliveeretajaga pallid.

(retsept Angeelika Kangi kokaraamatust "Jäised ahvatlused")

Mina oma otsinguteteel, et ei peaks kasutama muna ja piima... Juhhuu, mõni magus retsept ikka on!

Hea soovitus: hakake nimetet magustoitu valmistama juba keskpäevast, isegi kui te seda samal päeval süüa ei kavatse. Kuue tunniga mina igatahes sellist tahkunud massi ei saavutanud, et võiksin midagi jäätisepalliveeretajaga teha. Mitte et mul seda olekski. Alles nüüd hakkab segu tõeliselt külmuma, kuid täieliku külmumiseni läheb veel aega. Ja ma tahaks juba magama.

Seda ka, et ärge hakake vahustama kohe alguses poole tunni pärast, pole mõtet. Ma päris poole tunni pärast ei vahustanud, kuid kui kerge jää-äär juba tekkimas oli, hakkasin usinalt pihta. Ja otseloomulikult sai kogu köök mandariinimahla pritsmeid täis. Just mahla, sest see hetk oli asi sorbetist ikka kaugel. Oodake ikka, et kogu segu oleks kergelt külmunud, siis tasub miksriga kallale minna.

Maitse? Arvake, et meeldib. Magus. Teistmoodi (ma pole mandariini niimoodi söönud). Kuna mahl on enda väikeste kätega pressitud, siis mõnusalt värske.

Aa, 4 dl mandariinimahlaks vajasin mina 1,2 kg mandariine (6 suurt). Kaks lonksu sain niisama ka võtta, siis oli saadud mahl tasandatud täpselt 4 dl piirini.

Kanapilaff

400 g broilerikintse

2 keskmist sibulat

2 porgandit

2 dl keetmata riisi

150 g Salvesti tomatipastat

1 loorberileht

törts sinepit

maitse järgi küüslaauku

soola

pipart

karrit

Koori ja tükelda sibulad ja porgandid. Lõika broilerikintsud tükkideks ning pruunista pannil, kuni kanal on kena pruun jume, maitsesta kergelt karriga. Kalla juurde 5-6 dl vett. Lisa sibul ja porgand ning peatselt ka suurem osa tomatipastast. Oota, kuni roog hakkab keema. Pane pannile maitseained: pipar, sool, loorber ja sinep. Seejärel lisa riis, sega kergelt läbi ning kuumuta vaiksel tulel 10 minutit. Lisa hakitud küüslaauk ja hauta senikaua, kuni riis on küps. Kui potis saab vesi otsa enne riisi pehmenemist, kalla seda veidi juurde.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Retsept, mis ilmselt võib saada meie pere lemmikuks. Väga maitsev, kuid samas kerge pilaff! Väga soovitan. Meil sain pann uskumatult kiiresti tühjaks.

Peekoni-kartulikook

300 g suitsupeekonit

8 kartulit

2 sibulat

4 muna

0,5 tl soola

0,25 tl pipart

lihaüldmaitseainet

Lõika peekon ribadeks, pruunista kuival pannil ja nõruta majapidamispaberil. Riivi kartulid jämeda riiviga. Koori ja haki sibulad. Küpseta kartulit ja sibulat pannil peekonirasvas keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades. Maitsesta soola, pipra ja lihaüldmaitseainega. Klopi lahti munad, sega peekoniga ja kalla pannile kartulite peale. Alanda kuumust ja lase kartulikoogil tahkuda. Serveeri soojalt.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Tõe huvides pean mainima, et retsepti (ja selle kõrval oleva pildi) järgi oli tegemist pigem kartulikoogiga, minul tuli (mehe maitset arvestades) pigem peekonikook. Rammus roog, kui sisse panna ainult kuus kartulit ja liha isegi natuke rohkem.

Traditsiooniline seapraad

2 kg sea kamaraga praetükk

2 spl musta pipart

2 sl soola

2 sl sinepit

2 sl õli

lihaüldmaitseainet

purustatud küüslaauku määrimiseks

Kamara ruudustamiseks aseta liha, kamarapool all, pannile, kus on umbes 2 cm jagu vett, ja lase sel 10 minutit haududa. Lõike pehmemenud kamarat ja osaliselt ka selle all olev pekikiht ruutudeks (küljepikkusega 1,5 cm) Valmista maitsesegu piprast, soolast, sinepist ja õlist.
Maitsesta liha maitseseguga, hõõru liha purustatud küüslaauguküüntega sisse, ning tõsta ahjuvormi, jättes kamarapoole ülespoole. Küpseta ahjus 160 kraadi juures, kuni kamar pruunistub, siis kata pealt fooliumiga. Kui liha kipub kuivama, vala ahjuvormi kuuma vett ja kasta liha leemega.

(retsept Toidutarest)

Mingit kamararuudustamist seekord ei toimunud (mees tegi ka seda, kmm, isegi retsept oli mehe poolt välja valitud näidisena selliseid-roogasid-sööksin-ma-iga-päev-vastu-vaidlemata), aga see ruudustamine tundus siiski päris põnev, jätsin ta siia retsepti alles... haa, näed, hakkasin kirjutama enne, kui liha valmis. Ehk siis me kamara ruudustamine leidis aset peale mõningast liha ahjus olemist: näeb ju ilusam välja, eks. Liha ise oli hää (nagu tavaline ahjupraad ikka), kõrvale sõime ahjukartulit.

Mustikaparfee

2 muna

70 g suhkrut

200 g mustikaid

300 g vahukoort

70 g tuhksuhkrut

1 sidrun

Puhasta, pese ja kuivata mustikad. Püreeri mikseris ja lisa sidrunimahl. Vahusta munavalged suhkruga ja kuumuta 5 minutit veevannis.Vahusta munakollased tuhksuhkruga. Vahusta vahukoor. Lisa mustikapüree munakollasevahule, sega, seejärel sega hulka vahustatud vahukoor, lõpuks lisa munavalgevaht. Pane kaheks tunniks sügavkülma.

(retsept Toidutarest)

Sidrunit meil kodus polnud, seega sidrunilist efekti kommenteerida ei oska, kuid muidu kadus see magustoit mu kõhtu nii kiiresti, et külmutamiseks nagu ei jagunudki midagi. Nämm.

Nii palju jõudsin siiski näha, et kahest tunnist külmutamisest ei piisa. Järgmine kord peab proovima: et jääks selline pehmem magus maius, tuleb saadud segu sügavkülmas hoida ilmselt mingi 3-4 tundi, lisaks soovitavalt magustoidupokaalides, et iga magustoit taheneks eraldi ja igale neist jääksid oma külmunumad ääred ja pehmem sisu.

Maitselt oli tulemus nii nii hea...

Järgmine päev oli parfee ikka pehmem? Vajab veel kontrollimist.

Porgandikook

400 g porgandit

2 muna

2 dl suhkrut

5 sl õli

2 dl jahu

1 tl kaneeli

0,5 tl jahvatatud muskaati

1 tl küpsetuspulbrit

Riivi kooritud porgandid peene riiviga, sega kokku õliga. Mikserda munad suhkruga tihedaks vahuks. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja maitseained. Sega munavaht porgandiga, seejärel jahuseguga. Kalla tainas suurde madalasse pirukavormi, küpseta ahju keskosas 175°C juures 50-60 minutit. Lase vormis leigeks jahtuda.

(retseptipõhi Toidutarest)

Ma tean küll, kuidas selle kohta öeldakse: mitte et nüüdsest on mu lemmik porgandikook, vaid häda ajab härja kaevu. Ma pean vist uue kategooria looma - "piimavabad küpsetised" - ja näis, kas üldse miski suudab troonil kroonivat rullbiskviiti sellelt tõugata. Praegu tundub, et mitte.

Kooki ennast kommenteerides sobiks see jõululauale tervislike küpsetiste kategoorias. Ma oletan, et see oli muskaat, mis tõelise jõulumeeleolu lõi ja praeguses kevadises tärkamises nii võõras tundus. Muidu kellele meeldib porgandikook, soovitan: isegi mees sõi mõned tükid ja ei virisenud (kuigi lemmik see kindlasti talle polnud). Ka mina tahaks ikka šokolaadi ja muud paremat... kuid kui pole, siis magus porgandikook kärab kah.

Mustika-kamavaht

300 g (külmutatud) mustikaid

4 spl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

1 dl kamajahu

2 dl vahukoort

(2 cl likööri Vana Tallinn)

Suru mustikad katki ja sega suhkru ning vanillisuhkruga. Lisa kama ning sega ühtlaseks. Vahusta koor, sega ettevaatlikult marjasegu hulka. Julgemad võivad lisada ka pisut Vana Tallinna likööri . Jaga magustoidupokaalidesse ning lase tunnike külmkapis maitsestuda.

(retsept Sille Toiduteost)

Ma ei saa nüüd sada protsenti öelda, kuidas see magustoit oleks "tegelikult", sest - üllatus üllatus - ma tegin seda piimavabast vahukoorest, ja - üllatus üllatus - seda pakist välja pigistades olin ma kindel, et ei seda vahustata. Kaks päeva hiljem tuli kirjaoskajast (!) mees koju ja luges pakilt välja, et seda kreemjat massi siiski vahustatakse ka. Mhh. Et siis kreemine tulemus tuli mul, kuid proovin kindlasti kunagi järele ja vahusema lõppresultaadi (peaks olema veelgi mõnusam).

EDIT: Vahusem tulemus proovitud, viis lausa keele alla!

Mulle magustoit väga meeldis: tõepoolest, kellele meeldivad kama ja mustikad, proovige järele! Nagu päris, ja uskumatu, kuid ongi päris. Hoiatan ainult: sellest kogusest ei saa rohkem kui kaks kausitäit. Meil kadusid need kaks kausitäit liiga kiiresti.

Hakklihavardad

700 g hakkliha

3 küüslaauguküünt

3 sl sojakastet

1 sl fariinsuhkrut

Haki küüslaauk ning sega soja ja fariinsuhkruga. Sega maitseained lihaga. Vormi sõrmepikkused vorstikesed ja lao küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 225kraadises ahjus 10-12 minutit.

(retseptipõhi Maire Suitsu, Angeelika Kangi ja Lia Virkuse "Hakkliharaamatust")

Ma jätsin selle vardad-sõna sisse, kuna tegelikult oli tegemist varda otsa aetud roaga, kuid meie tegime lihtsalt piklikud vorstikesed.

Vaadates hakkliha lisandeid, kardaks, et sest küll head tulemust ei saa, kuid sai. Minu arust lausa väga lahe: midagi spetsiaalselt tunda ei olnud, samas ei olnud tegemist ka maitsestamata hakklihaga. Mees tahtis lisaks soola ja pipart, mina sõin kotlette sellisena, nagu retsept ette nägi. Taaskord roog, mida kasvõi oma lihtsuse (ja maitsvuse) tõttu kavatsen kindlasti veel teha.

Eksklusiivne šokolaaditort

200 g šokolaadiküpsiseid

75 g võid
850 g maitsestamata toorjuustu

200 g suhkrut

4 sl kakaopulbrit

2 tl vanillisuhkrut

3 sl šokolaadilikööri või Vana Tallinnat

3 muna

250 g hapukoort

50 g tumedat šokolaadi

2 dl vahukoort

100 g tumedat šokolaadi

2 sl võid

Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Suru segu küpsetuspaberiga kaetud 26 cm läbimõõduga vormi põhja ja küpseta 180kraadises ahjus 10 minutit. Täidise jaoks vahusta toorjuust suhkruga kreemjaks, lisa kakaopulber, vanillisuhkur, liköör, hapukoor, lahti klopitud munad ja sulatatud šokolaad. Pane 240kraadisesse ahju, küpseta 10 minutit, vähenda kuumus 110 kraadini ja küpseta veel 40 minutit. Lase avatud uksega ahjus jahtuda ning seejärel üleöö külmkapis seista.

Kata jahtunud kook vahukoorega. Nirista peale 50 g šokolaadist ja sulatatud võist kaste ning tõmba tikuga koogile triibud. Ülejäänud šokolaadist tõmba köögiviljakoorija või juustunoaga kaunistuseks rullid. Kook on kõige parem kolmandal päeval.

(retsept Sille Toiduteost)

Hmm, alles nüüd vaatan, et kook oli luksuslik, mitte eksklusiivne... aga nii see mulle millegipärast meelde jäi.

Tegemises erilist nippi polnudki, kuigi nimi pani veidi põlvi nõtkutama. Toorjuustuosa tuli üllatavalt tahke (kartsin, et see mul laiali vajub), samas maitses nii hea, lausa keele viis alla. Põhi oli ilusti ühes tükis ega lagunenud ka tõstmisel, väga positiivne nähe. Meenutas millegipärast hapukoorekooki, kuid juures polnud häirivat biskviiti, vaid kõik oli üks mahe n.ö hapukooreosa. Kook, millega ma olen tõeliselt rahul ja mida raudpoltkindlalt teen võimalikult lähiajal uuesti. Isegi mees kiitis, et väga hea.

Järgmine kord riivin peale ka šokolaadi, seekord ununes.

Šampinjonid juustutäidisega

250 g šampinjone

sektor sinihallitusjuustu

juustu

Pese šampinjonid, eralda seenetüved ja puhasta seest natuke kübarat noaotsaga ruumikamaks. Tõsta kübaratesse tükike sinihallitusjuustu ja pane ahju. Küpseta 200 kraadi juures, kuni juust hakkab sulama. Tõsta plaat ahjust välja ja suru sinihallitusjuustule peale tükike tavalist juustu. Nii tehes saad kübarast ka natuke seenevedelikku välja suruda, ahjuplaadile kogunenud seenevedelikku ära kallama ei pea. Pane plaat ahju ja lase juustul sulada. Süüa sobib nii soojalt kui külmalt.

(retseptiidee missioonisõdurite ärasaatmise elik presidendi vastuvõtu lauast)

Seesama retsept peaks olema Selveri kokaraamatus, kuid mul seda pole ja tegema hakkasin ka nii umbes, et peaks vist olema see ja sobima too... Väga väga hääd asjad, minu lemmikud! Kuna mees seeni ei söö, siis üldse mitte tema lemmikud, kuid siinkohal ma probleemi ei näe: olengi alati endale teinud ja kui ainult endale teha, piisab ka poolest karbist šampinjonidest korraga.

Vastuvõtulauas sõin ma neid külmadena, kuid kodus tehes pole kunagi suutnud oodata nii kaua, et need maha ka saaksid jahtuda. Arvan, et soojadena ongi vast paremad. Soovitan rohkem kui väga, nämm.

Martsipanitrühvlid

200 g martsipanimassi

40 g sarapuupähkleid

100 g tumedat šokolaadi

nonparnelle kaunistamiseks

Mässi martsipan ümber terve pähkli ja veereta trühvel peopesas ilusti ümmarguseks. Kasta see sulatatud šokolaadisegusse ja tõsta küpsetuspaberile. Puista peale värvilisi nonparnelle ja pane valmistatud trühlid külmkappi tahenema.

(retsept Koopatibi toidublogist)

Neid trühvleid küll soovitan! Martsipani võib pähklile ümber keerata isegi rohkem kui õhuke kiht ja šokolaadi üritan järgmine kord teha natuke paksema (siis võib küll pallikeste selle sees veeretamisega probleeme tulla), et seda saaks rohkem ja ehk see kleepub ka nii vähem... kuid head asjad, tõeliselt head.

Küüslaaugu-singi suupisted

250 g viilutatud sinki

250 g juustu

3 küüslaauguküünt

1 dl majoneesi

Sega riivitud juust, küüslaauk ja majonees. Laota singiviilud lauale, tõsta igale viilule lusikaga juustu-küüslaaugumassi ja keera singiviilud rulli. Pane paariks tunniks külmikusse.

(retsept Toidutarest)

Maitseainevajadust ma siinse suupiste juures ei näe. Kui tahta hästi küüslaauguseid singirulle, soovitaksin neid serveerida kohe samal päeval: minul seisis juustumass eelnevalt valmistehtuna külmikus ja kui ma siis järgmisel päeval need singirullideks vormisin, oli küüslaaugu maitse ainult aimatav. Aa, ja majoneesi läks mul küll rohkem kui ainult 1 detsiliiter.

Isiklikult alustasin singi jaoks juustumassi vormimist juba enne selle sinna peale tõstmist: võtsin teelusikatäie juustumassi ja tegin sellest näppude vahel väikese vorstikese. Edasi tõstsin juustuvorstikese singile ja keerasin rulli. Natuke juustumassi lisamist kummalegi poole otstesse ja fantastiliselt hästi maitsvad suupisted ongi valmis. Meie ühed suured lemmikud.

Kamakommid

180 g Rama naturaalset toorjuustu
3 spl kamajahu
3 tl suhkrut
30 g tükeldatud rosinaid
kaneeli

Sega toorjuustu sisse kamajahu, suhkur ja rosinad, lase segul külmkapis hanguda. Paari tunni pärast vooli sellest pallikesed ja veereta neid kama-kaneeli-suhkru segus.

(retsept Koopatibi toidublogist)

Väga kiidetud retsept ei osutunudki nii suurepäraseks, kui ma oleks oodanud. Pealegi on trühvlid minu arust ikka kõvad, need siin aga tulid sellised pehmekesed. Kellegi lemmikuks lauas ei osutunud, samas keegi otseselt ei öelnud, et pahad oleksid. Täpselt sellisena ma neid kindlasti uuesti ei tee, küll tahaks kamast miskeid komme saada, mis oleksid kõvemad. Ja ilma rosinateta. Ma pole ikka rosinavänn.

Seenesaiad

125 g nisujahu

120 g täistera nisujahu

4 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

1 küüslaauguküüs

75 g šampinjone

1 muna

1,25 dl keefirit

2,5 dl sibulat

2 sl juustu või päevalilleseemneid

2 tl piima

Pane ahi 175 kraadi juurde sooja. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Mõõda kaussi tavaline ja täisteranisujahu, küpsetuspulber ja sool ning sega läbi. Aja pannil õli tuliseks, lisa hakitud sibul ja pressitud küüslauk ning kuumuta 1 minut. Lisa ka viilutatud šampinjonid ja kuumuta paar minutit. Lase jahtuda. Sega seene-sibulasegu kõigepealt lahtiklopitud muna ja siis keefiriga. Lisa saadud mass kuivainetele ning sega ühtlaseks. Tõsta lusikaga tainast pisikesed pätsid küpsetusplaadile. Määri pealt piimaga ning puista üle juustu või päevalilleseemnete või mõlemaga. Küpseta 175 kraadini eelsoojendatud ahju keskosas 25–30 minutit.

(retseptipõhi Toidutarest)

Esialgsetesse koostisainetess on märgitud palju seda, mida ma ise sisse ei pannud, aga tahaks tulevikus panna, kui võimalus on. Esiteks sibulat mul ei olnud ja sellest on kahju: sibul oleks kindlasti seene maitset mahendanud . Teiseks ma ei määrinud oma saiu millegagi üle, ilmselt laiskusest eelkõige (munaga ju oleks saanud, seesamiseemneid ka peale). Kolmandaks oli minul keefir asendatud veega, kuid usun, et keefiriga tulevad need kindlasti paremad.

Nii, sellise tausta pealt tahtsin mina siis ausaid ja isuäratavaid seenesaiu... mis, eks ma lahmasingi neid päris mitu sisse, kuid väga palju neid siiski ei söö. Väga tugeva seenemaitsega soolased saiad. Süües tekkis idee, et sibul kindlasti sisse (retseptis ju oli ka, kuigi roheline sibul, kuid mul polnud isegi mugulaid kodus) ja teiseks pealt saaks ka munaga määrida, väike kaunistusgarneering. Pluss siis väikesed väikesed pätsikesed, et oleks hea neid nööpe suhu visata ja nii muuseas teistsugune maitseelamus saada. Lihtsalt neid saiu süüa ja veel selliste suurtena.. minu jaoks oli liiga palju. Liiga seen. Samas ega ma neid söömata ka jäta, põnev ikkagi.

Aa, seda ka, et kuigi ma grammides kaalu puudumisel (juba poes vaadatud: nii kallis!) mõõta ei saa, siis umbkaudu jahu pannes (leidsin ühest küpsetusraamatust mitu grammi jahu läheb detsiliitrisse) jäi mul tainas märg. Ehk siis plaadile tõstsin ma seda lusikaga, mitte ei vorminud käte vahel.