Apelsini-neljaviljapuder banaaniga

2,5 dl apelsinimahla

2,5 dl vett

1 suur küps banaan

2 dl neljaviljahelbeid

Lõika banaan tükkideks. Lase vedelik keema, lisa neljaviljahelbed ja banaan ning lase vaikselt haududa. Tõsta pliidilt, kata kaanega ja lase paar minutit järelvalmida.

(retseptipõhi Toidutarest)

Kui seda hommikusööki veel teha, siis tuleks kindlasti retsepti korrigeerida. Ma valisin Aura apelsinimahla ja no pahus, aga jube hapu jäi. Isegi vaatamata sellele, et kogused olid väiksemad kui algretseptis ja sellevõrra oleks nagu banaani rohkem saanud (banaanikoguseid ma otseloomulikult ei vähendanud, kus sa sellega). Et siis apelsinimahla ehk veidi vähem ja banaani võiks küll rohkem olla, muid magusaineid siin ju ette näha pole.

Kui uuesti teen, annan paremad vahekorrad teada ja korrigeerin ära.

Maitselt huvitav. Miks mitte. Tervislik. Nagu näete, on see härg oma dieedihädaga juba kaevus ja proovib imeasju. Ajab hulluks küll, kui vaid värsket kraami sööma sunnitakse: tahaks rämpsu ja kooki, hüü hüü hüü.

Hakkliha-riisihautis maisiga

3 sl õli

175 g riisi

1 keskmine sibul

2 küüslaauguküünt

1 roheline paprika

400 g hakkliha

1 purk (340 g) konservmaisi

1 dl tomatikastet

1,5 dl ketšupit

3,5 dl vett

1 tl soola

0,5 tl pipart

meelepäraseid värskeid ürte (nt tüümiani)

Kuumuta potis õli. Lisa riis, hakitud sibul, küüslaauk ja paprika ning hauta 5 minutit. Lisa hakkliha ja pruunista 5-6 minutit. Siis lisa mais, tomatikaste, ketšup ja vesi. Vähenda pliidi kuumust, kata pott kaanega ja hauta 20 minutit, kuni riis on pehme. Vahepeal sega rooga ja kalla vajadusel vett juurde. Maitsesta soola, pipra ja värskete ürtidega.

(retsept Maire Suitsu, Angeelika Kangi ja Lia Virkuse "Hakkliharaamatust")

Ma keetsin riisi ette ära, kuna ei osanud retsepti lõpuni lugeda ega saanud aru, kuidas riis ilma lisaveeta peaks valmima. Tegelikult oli vesi täitsa kirjas, lihtsalt pimekana ei näinud seda lugeda.

Hea toit tuli, soovitan. Mu toidulaud pole hetkel muidugi niikuinii teab mis lai, kuid see läks küll väga kiirelt loosi ja maitses ka.

Suured rosinasaiad

325 g nisujahu

0,5 pakki kuivpärmi

1,25 sl kartulitärklist

1 dl suhkrut

2,5 dl sooja vett

2 sl oliiviõli

rosinaid

Mõõda kaussi nisujahu, kartulitärklis, suhkur ja kuivpärm, sega omavahel. Lisa soe vesi ja oliivõli. Pese ja kuivata rosinad, sega jahuga. Sega ühtlane tainas ja sõtku korralikult läbi. Kata see puhta rätikuga ja tõsta sooja kohta. Lase kerkida kahekordseks (umbes 30 minutit).

Laota ahjuplaadile küpsetuspaber ja pane ahi 225–250 kraadi juurde sooja. Kummuta kerkinud tainas kergelt jahusele tööpinnale ja sõtku veel korra läbi. Jaga 12 võrdseks osaks ning vormi neist ovaalsed või ümarad pätsid. Tõsta ahjuplaadile, kata rätikuga ja jäta kerkima 30 minutiks. Küpseta eelsoojendatud ahjus keskmisel siinil 12–15 minutit ning jahuta siis rätiku all.

(retseptipõhi Toidutarest)

Tulemuseks on head rosinasaiad, sellised tavalised, ei millegipoolest esilekerkivad. Seda võiks mulle aga küll keegi õpetada, kuidas saada ilusat siledapinnalist kuklit: mida rohkem ma neid silusin, seda künnulisemaks nad mul läksid.

Praetud maks sibula ja palsamiäädikaga

500 g värsket maksa

3-4 sibulat

3-4 sl õli

palsamiäädikat

soola

pipart

Puhasta sibulad, lõika õhukesteks viiludeks ja pruunista pannil õlis. Tõsta kaussi ootele. Puhasta maks ja lõika peenikesteks ribadeks. Pruunista maksaribasid kuumal pannil õlis mõni minut mõlemalt poolt ja tõsta vaagnale. Maitsesta soola ja pipraga ning piserda üle palsamiäädikaga. Kata praetud sibulatega ning serveeri kohe.

(retsept Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Ainukesed pildid, mis ma see nädal suutsin säästa... Tavaline praetud maks, millele on palsamiäädikat peale piserdatud. Ma varem isegi ei teadnud, mis maitse see võiks anda, seepärast kisan maha hoiatuse: ainult piserdada! Palsamiäädikas annab kergelt hapuka taustamaitse, kui sellega liialdada, saaks ilmselt maksa, mis oleks justkui halvaks läinud.

Kahe kapsa hautis

2 porgandit
4 kartulit
1 väike lillkapsas
2 dl ribastatud valget peakapsast
3-4 sl õli
3-4 tl karrit
2 küüslaauguküünt
5 dl köögiviljapuljongit
2 banaani

Pese ja koori porgandid ja kartulit, lõika paksudeks viiludeks. Tükelda lillkapsas väiksemateks õisikuteks. Viiluta peakapsas. Kuumuta pannil õli, lisa karri ja peenestatud küüslaauk. Pane juurde köögiviljad ja pruunista mõni minut. Kalla hulka puljong ning hauta umbes 15 minutit ehk kuni aedviljad on küpsed. Koori ja viiluta banaanid. Sega banaaniviilud hautisesse ja kuumuta läbi. Serveeri rooga riisiga.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Selle hautise juures on kaks erilist asja: kõigepealt karri, mille seaksin aga küsitavaks, ja siis banaan, mis mulle muidugi iga kell peale läheb. Mees poleks seda elu sees söönud (ja ei söönud ka), mina ikka tükk aega võtsin hoogu, enne kui viimase otsa soojaks lasin: ma ei tea, see karri keeras toidu välimuse nii jõledaks kollaseks, et isuäratav ta nüüd küll ei tundunud. Kui toit juba soe, siis tegelikult maitse oli hea, selle üle kurta ei saa. Lillkapsaõisikud võiksid järgmine kord ehk veidi väiksemad olla: suurtena jäävad nad maitsetuks. Ja karrit vähem. Ehk üldse soola ja pipraga lihtsalt. Köögiviljapuljongit võiksin ka kasutada: minu kanapuljong (muud polnud) andis hautisele tõeliselt kana näo. Ilma kanata. Aga siis võiks juba kana ka olla.
Martin kustutas mu pildid fotokast ära, hüü hüü hüü, seepärast hautisest pilti ka pole...

Kohvi-beseeküpsised

2 munavalget
100 g suhkrut
1,5 tl lahustuva kohvi graanuleid
veidi vett graanulite lahustamiseks

Vahusta munavalged paksuks valgeks vahuks. Lisa pidevalt vahustades vähehaaval suhkur. Vahusta, kuni saad kõva läikiva vahu. Lahusta kohvigraanulid võimalikult väheses külmas vees (maksimum 2 tl), lisa munavahule ja mikserda veelkord läbi.
Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile kondiitripritsi abil või teelusikaga väikesed kuhjakesed. Küpseta 120 kraadi juures 1,5 tundi. Lülita kuumus välja, tee ahjuuks praokile ja lase beseedel jahtuvas ahjus kuivada veel tund aega.

(retsept Mari-Liisi toidublogist)

Eelmine beseeküpsiste tegu läks meil luhta, tegemisviisi leiutasime muidugi ise: see tähendab, et ei hoidnud piisavalt kaua ahjus. Nüüd siis proovisime selle netist leitud retsepti järele ja targad õpetussõnad: 3in1 lahustuv kohvipakk ei sobi. Või siis sobib, aga sisse tuleb seda panna rohkem kui 1,5 teelusikatäit: niimoodi jäi kohvimaitse ainult õrnalt aimatav ja ega tavalise beseeküpsisega suurt vahet polnudki. Järgmine kord tuleb kas panna (a) rohkem 3in1 pulbrit, (b) proovida 2in1 pulbriga või (c) pätsata kelleltki paar lusikatäit lahustuvat kohvipulbrit.
Martin kustutas mu pildid fotokast ära, hüü hüü hüü, vahetult enne selle avastamist kadusid ka viimased beseeküpsised tema kõhtu... Lisan siiski, et 1,5 tundi küpsetades ei tulnud tavalised beseeküpsised (ilma kohvita) lumivalged, vaid pigem kergelt pruunika tooniga. Ka lisan, et arvestage kerge paisumisega! Ma arvasin, et need jäävad sama suured, kuid mõned beseeküpsised "kerkisid" kõrvalolevatega kokku.
Martin lahmas neid kõvasti sisse, kuigi tehtud sai kaks plaaditäit (kaks munavalget annab täpselt ühe plaaditäie, meil oli neli munavalget), seega tundub, et selline väike amps lastele sobib.

Virsikutarretis

850 g virsikuid siirupis
1 pakk (80 g) Mikaado virsikutarretisepulbrit
3,5 dl vett
0,5 dl sidrunist pressitud mahla

Kuumuta sidrunimahl ja vesi keemiseni, lisa tarretisepulber ja lahusta aeg-ajalt segades. Lõika virsikud kuubikuteks ning jaota nelja klaasi. Vala peale tarretisesegu ning lase külmas paar tundi kuni üleöö tarduda.

(retsept Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")


Ootasin midagi erilisemat. Miks sinna sidrunimahla tuleb lisada (poolest suuremast sidrunist saab 0,5 dl sidrunimahla muide), seda ma teada ei saanudki. Kuna me perel on oma lemmiktarretis olemas (kirssidega, mmm), samas virsik mulle väga meeldib, siis veidi isegi pettusin. Lame maitse, ei midagi erilist. Jaa, süüa ikka sobib, kuid kirsitarretis on parem ja jätab erilisema mulje.

Maksa-köögiviljahautis

120 g peekonit
500 g veisemaksa
2-3 sl jahu
3 keskmist kartulit
3-4 porgandit
1 keskmine sibul
0,5 dl ketšupit
soola
pipart

Pruunista peekon pannil ja tõsta majapidamispaberile nõrguma. Tükelda sibul ja prae peekonirasva, tõstes selle seejärel pannilt. Lõika maks väikesteks tükkideks, paneeri jahus ja pruunista. Pane maks haudepotti ning kalla peale nii palju kuuma vett, et see on kaetud. Lisa kooritud ja tükeldatud kartul ja porgandid ning praetud sibul, hauta väiksel tulel 15-20 minutit. Sega hulka ketšup ja peekon, maitsesta soola-pipraga.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")


Kui sulle maitseb maksakaste kartuliga, on see hautis just midagi sinu jaoks. Minu jaoks oli küll. Ega siin ju rohkemat sees polegi, kui peekon ja ketšupit ma poleks ka osanud tarvitada, kuid tulemus oli tõeliselt hää. Pann koheselt tühi (ei teinud haudepotis, vaid wokipannil) ja meeski leidis, et seda võiks veel teha.

Täisterakuklid

250 g täisteranisujahu
150 g nisujahu
1 pakk kuivpärmi
0,5 tl soola
2,5 dl vett
0,5 dl oliiviõli
1 spl siirupit (või 1,5 spl suhkrut)
seesamiseemneid

Soojenda vesi 45-50 kraadini, sega õli ja siirupiga. Pane hulka omavahel segatud kuivained ning töötle tainaks. Jaga tainas tükkideks ja vormi kuklid, tõsta ahjuplaadile. Lase soojas kohas kerkida 20 minutit. Määri veega ja puista peale seesamiseemneid. Küpseta 200kraadise ahju keskosas 15 minutit. Jahuta köögirätiku all.

(retseptipõhi yu-ki'lt)

Krõbeda koorikuga täisterakuklid, ma ei usu, et mul need erilisemad välja tulid kui kellelgi teisel. Tavaline kukkel. Samas endatehtul on ikka firmamärk juures. Sellest kogusest ei saanud palju kukleid (14 tk), seega võib teinekordki teha koguseid vähendamata.
Martin kustutas mu pildid fotokast ära, hüü hüü hüü, nüüdseks on kõik kuklid juba söödud ka...

Mandariinisorbett

4 dl värskelt pressitud mandariinimahla

2 dl vett

2 dl suhkrut

Kuumuta vesi ja suhkur kastrulis keemiseni. Keeda 5 minutit ja jahuta. Pressi mandariinidest mahl ja sega juurde suhkrusiirup. Vala segu madalasse kaussi ja aseta sügavkülma. Vahusta segu iga poole tunni tagant, et see jääks kohevam ega tekiks jääkristalle. Serveeri kohe või pane segu karbiga sügavkülma, külmuta vähemalt 4 tundi ja veereta jäätisepalliveeretajaga pallid.

(retsept Angeelika Kangi kokaraamatust "Jäised ahvatlused")

Mina oma otsinguteteel, et ei peaks kasutama muna ja piima... Juhhuu, mõni magus retsept ikka on!

Hea soovitus: hakake nimetet magustoitu valmistama juba keskpäevast, isegi kui te seda samal päeval süüa ei kavatse. Kuue tunniga mina igatahes sellist tahkunud massi ei saavutanud, et võiksin midagi jäätisepalliveeretajaga teha. Mitte et mul seda olekski. Alles nüüd hakkab segu tõeliselt külmuma, kuid täieliku külmumiseni läheb veel aega. Ja ma tahaks juba magama.

Seda ka, et ärge hakake vahustama kohe alguses poole tunni pärast, pole mõtet. Ma päris poole tunni pärast ei vahustanud, kuid kui kerge jää-äär juba tekkimas oli, hakkasin usinalt pihta. Ja otseloomulikult sai kogu köök mandariinimahla pritsmeid täis. Just mahla, sest see hetk oli asi sorbetist ikka kaugel. Oodake ikka, et kogu segu oleks kergelt külmunud, siis tasub miksriga kallale minna.

Maitse? Arvake, et meeldib. Magus. Teistmoodi (ma pole mandariini niimoodi söönud). Kuna mahl on enda väikeste kätega pressitud, siis mõnusalt värske.

Aa, 4 dl mandariinimahlaks vajasin mina 1,2 kg mandariine (6 suurt). Kaks lonksu sain niisama ka võtta, siis oli saadud mahl tasandatud täpselt 4 dl piirini.

Kanapilaff

400 g broilerikintse

2 keskmist sibulat

2 porgandit

2 dl keetmata riisi

150 g Salvesti tomatipastat

1 loorberileht

törts sinepit

maitse järgi küüslaauku

soola

pipart

karrit

Koori ja tükelda sibulad ja porgandid. Lõika broilerikintsud tükkideks ning pruunista pannil, kuni kanal on kena pruun jume, maitsesta kergelt karriga. Kalla juurde 5-6 dl vett. Lisa sibul ja porgand ning peatselt ka suurem osa tomatipastast. Oota, kuni roog hakkab keema. Pane pannile maitseained: pipar, sool, loorber ja sinep. Seejärel lisa riis, sega kergelt läbi ning kuumuta vaiksel tulel 10 minutit. Lisa hakitud küüslaauk ja hauta senikaua, kuni riis on küps. Kui potis saab vesi otsa enne riisi pehmenemist, kalla seda veidi juurde.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Retsept, mis ilmselt võib saada meie pere lemmikuks. Väga maitsev, kuid samas kerge pilaff! Väga soovitan. Meil sain pann uskumatult kiiresti tühjaks.

Peekoni-kartulikook

300 g suitsupeekonit

8 kartulit

2 sibulat

4 muna

0,5 tl soola

0,25 tl pipart

lihaüldmaitseainet

Lõika peekon ribadeks, pruunista kuival pannil ja nõruta majapidamispaberil. Riivi kartulid jämeda riiviga. Koori ja haki sibulad. Küpseta kartulit ja sibulat pannil peekonirasvas keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades. Maitsesta soola, pipra ja lihaüldmaitseainega. Klopi lahti munad, sega peekoniga ja kalla pannile kartulite peale. Alanda kuumust ja lase kartulikoogil tahkuda. Serveeri soojalt.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Tõe huvides pean mainima, et retsepti (ja selle kõrval oleva pildi) järgi oli tegemist pigem kartulikoogiga, minul tuli (mehe maitset arvestades) pigem peekonikook. Rammus roog, kui sisse panna ainult kuus kartulit ja liha isegi natuke rohkem.

Traditsiooniline seapraad

2 kg sea kamaraga praetükk

2 spl musta pipart

2 sl soola

2 sl sinepit

2 sl õli

lihaüldmaitseainet

purustatud küüslaauku määrimiseks

Kamara ruudustamiseks aseta liha, kamarapool all, pannile, kus on umbes 2 cm jagu vett, ja lase sel 10 minutit haududa. Lõike pehmemenud kamarat ja osaliselt ka selle all olev pekikiht ruutudeks (küljepikkusega 1,5 cm) Valmista maitsesegu piprast, soolast, sinepist ja õlist.
Maitsesta liha maitseseguga, hõõru liha purustatud küüslaauguküüntega sisse, ning tõsta ahjuvormi, jättes kamarapoole ülespoole. Küpseta ahjus 160 kraadi juures, kuni kamar pruunistub, siis kata pealt fooliumiga. Kui liha kipub kuivama, vala ahjuvormi kuuma vett ja kasta liha leemega.

(retsept Toidutarest)

Mingit kamararuudustamist seekord ei toimunud (mees tegi ka seda, kmm, isegi retsept oli mehe poolt välja valitud näidisena selliseid-roogasid-sööksin-ma-iga-päev-vastu-vaidlemata), aga see ruudustamine tundus siiski päris põnev, jätsin ta siia retsepti alles... haa, näed, hakkasin kirjutama enne, kui liha valmis. Ehk siis me kamara ruudustamine leidis aset peale mõningast liha ahjus olemist: näeb ju ilusam välja, eks. Liha ise oli hää (nagu tavaline ahjupraad ikka), kõrvale sõime ahjukartulit.

Mustikaparfee

2 muna

70 g suhkrut

200 g mustikaid

300 g vahukoort

70 g tuhksuhkrut

1 sidrun

Puhasta, pese ja kuivata mustikad. Püreeri mikseris ja lisa sidrunimahl. Vahusta munavalged suhkruga ja kuumuta 5 minutit veevannis.Vahusta munakollased tuhksuhkruga. Vahusta vahukoor. Lisa mustikapüree munakollasevahule, sega, seejärel sega hulka vahustatud vahukoor, lõpuks lisa munavalgevaht. Pane kaheks tunniks sügavkülma.

(retsept Toidutarest)

Sidrunit meil kodus polnud, seega sidrunilist efekti kommenteerida ei oska, kuid muidu kadus see magustoit mu kõhtu nii kiiresti, et külmutamiseks nagu ei jagunudki midagi. Nämm.

Nii palju jõudsin siiski näha, et kahest tunnist külmutamisest ei piisa. Järgmine kord peab proovima: et jääks selline pehmem magus maius, tuleb saadud segu sügavkülmas hoida ilmselt mingi 3-4 tundi, lisaks soovitavalt magustoidupokaalides, et iga magustoit taheneks eraldi ja igale neist jääksid oma külmunumad ääred ja pehmem sisu.

Maitselt oli tulemus nii nii hea...

Järgmine päev oli parfee ikka pehmem? Vajab veel kontrollimist.

Porgandikook

400 g porgandit

2 muna

2 dl suhkrut

5 sl õli

2 dl jahu

1 tl kaneeli

0,5 tl jahvatatud muskaati

1 tl küpsetuspulbrit

Riivi kooritud porgandid peene riiviga, sega kokku õliga. Mikserda munad suhkruga tihedaks vahuks. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja maitseained. Sega munavaht porgandiga, seejärel jahuseguga. Kalla tainas suurde madalasse pirukavormi, küpseta ahju keskosas 175°C juures 50-60 minutit. Lase vormis leigeks jahtuda.

(retseptipõhi Toidutarest)

Ma tean küll, kuidas selle kohta öeldakse: mitte et nüüdsest on mu lemmik porgandikook, vaid häda ajab härja kaevu. Ma pean vist uue kategooria looma - "piimavabad küpsetised" - ja näis, kas üldse miski suudab troonil kroonivat rullbiskviiti sellelt tõugata. Praegu tundub, et mitte.

Kooki ennast kommenteerides sobiks see jõululauale tervislike küpsetiste kategoorias. Ma oletan, et see oli muskaat, mis tõelise jõulumeeleolu lõi ja praeguses kevadises tärkamises nii võõras tundus. Muidu kellele meeldib porgandikook, soovitan: isegi mees sõi mõned tükid ja ei virisenud (kuigi lemmik see kindlasti talle polnud). Ka mina tahaks ikka šokolaadi ja muud paremat... kuid kui pole, siis magus porgandikook kärab kah.

Mustika-kamavaht

300 g (külmutatud) mustikaid

4 spl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

1 dl kamajahu

2 dl vahukoort

(2 cl likööri Vana Tallinn)

Suru mustikad katki ja sega suhkru ning vanillisuhkruga. Lisa kama ning sega ühtlaseks. Vahusta koor, sega ettevaatlikult marjasegu hulka. Julgemad võivad lisada ka pisut Vana Tallinna likööri . Jaga magustoidupokaalidesse ning lase tunnike külmkapis maitsestuda.

(retsept Sille Toiduteost)

Ma ei saa nüüd sada protsenti öelda, kuidas see magustoit oleks "tegelikult", sest - üllatus üllatus - ma tegin seda piimavabast vahukoorest, ja - üllatus üllatus - seda pakist välja pigistades olin ma kindel, et ei seda vahustata. Kaks päeva hiljem tuli kirjaoskajast (!) mees koju ja luges pakilt välja, et seda kreemjat massi siiski vahustatakse ka. Mhh. Et siis kreemine tulemus tuli mul, kuid proovin kindlasti kunagi järele ja vahusema lõppresultaadi (peaks olema veelgi mõnusam).

EDIT: Vahusem tulemus proovitud, viis lausa keele alla!

Mulle magustoit väga meeldis: tõepoolest, kellele meeldivad kama ja mustikad, proovige järele! Nagu päris, ja uskumatu, kuid ongi päris. Hoiatan ainult: sellest kogusest ei saa rohkem kui kaks kausitäit. Meil kadusid need kaks kausitäit liiga kiiresti.

Hakklihavardad

700 g hakkliha

3 küüslaauguküünt

3 sl sojakastet

1 sl fariinsuhkrut

Haki küüslaauk ning sega soja ja fariinsuhkruga. Sega maitseained lihaga. Vormi sõrmepikkused vorstikesed ja lao küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 225kraadises ahjus 10-12 minutit.

(retseptipõhi Maire Suitsu, Angeelika Kangi ja Lia Virkuse "Hakkliharaamatust")

Ma jätsin selle vardad-sõna sisse, kuna tegelikult oli tegemist varda otsa aetud roaga, kuid meie tegime lihtsalt piklikud vorstikesed.

Vaadates hakkliha lisandeid, kardaks, et sest küll head tulemust ei saa, kuid sai. Minu arust lausa väga lahe: midagi spetsiaalselt tunda ei olnud, samas ei olnud tegemist ka maitsestamata hakklihaga. Mees tahtis lisaks soola ja pipart, mina sõin kotlette sellisena, nagu retsept ette nägi. Taaskord roog, mida kasvõi oma lihtsuse (ja maitsvuse) tõttu kavatsen kindlasti veel teha.

Eksklusiivne šokolaaditort

200 g šokolaadiküpsiseid

75 g võid
850 g maitsestamata toorjuustu

200 g suhkrut

4 sl kakaopulbrit

2 tl vanillisuhkrut

3 sl šokolaadilikööri või Vana Tallinnat

3 muna

250 g hapukoort

50 g tumedat šokolaadi

2 dl vahukoort

100 g tumedat šokolaadi

2 sl võid

Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Suru segu küpsetuspaberiga kaetud 26 cm läbimõõduga vormi põhja ja küpseta 180kraadises ahjus 10 minutit. Täidise jaoks vahusta toorjuust suhkruga kreemjaks, lisa kakaopulber, vanillisuhkur, liköör, hapukoor, lahti klopitud munad ja sulatatud šokolaad. Pane 240kraadisesse ahju, küpseta 10 minutit, vähenda kuumus 110 kraadini ja küpseta veel 40 minutit. Lase avatud uksega ahjus jahtuda ning seejärel üleöö külmkapis seista.

Kata jahtunud kook vahukoorega. Nirista peale 50 g šokolaadist ja sulatatud võist kaste ning tõmba tikuga koogile triibud. Ülejäänud šokolaadist tõmba köögiviljakoorija või juustunoaga kaunistuseks rullid. Kook on kõige parem kolmandal päeval.

(retsept Sille Toiduteost)

Hmm, alles nüüd vaatan, et kook oli luksuslik, mitte eksklusiivne... aga nii see mulle millegipärast meelde jäi.

Tegemises erilist nippi polnudki, kuigi nimi pani veidi põlvi nõtkutama. Toorjuustuosa tuli üllatavalt tahke (kartsin, et see mul laiali vajub), samas maitses nii hea, lausa keele viis alla. Põhi oli ilusti ühes tükis ega lagunenud ka tõstmisel, väga positiivne nähe. Meenutas millegipärast hapukoorekooki, kuid juures polnud häirivat biskviiti, vaid kõik oli üks mahe n.ö hapukooreosa. Kook, millega ma olen tõeliselt rahul ja mida raudpoltkindlalt teen võimalikult lähiajal uuesti. Isegi mees kiitis, et väga hea.

Järgmine kord riivin peale ka šokolaadi, seekord ununes.

Šampinjonid juustutäidisega

250 g šampinjone

sektor sinihallitusjuustu

juustu

Pese šampinjonid, eralda seenetüved ja puhasta seest natuke kübarat noaotsaga ruumikamaks. Tõsta kübaratesse tükike sinihallitusjuustu ja pane ahju. Küpseta 200 kraadi juures, kuni juust hakkab sulama. Tõsta plaat ahjust välja ja suru sinihallitusjuustule peale tükike tavalist juustu. Nii tehes saad kübarast ka natuke seenevedelikku välja suruda, ahjuplaadile kogunenud seenevedelikku ära kallama ei pea. Pane plaat ahju ja lase juustul sulada. Süüa sobib nii soojalt kui külmalt.

(retseptiidee missioonisõdurite ärasaatmise elik presidendi vastuvõtu lauast)

Seesama retsept peaks olema Selveri kokaraamatus, kuid mul seda pole ja tegema hakkasin ka nii umbes, et peaks vist olema see ja sobima too... Väga väga hääd asjad, minu lemmikud! Kuna mees seeni ei söö, siis üldse mitte tema lemmikud, kuid siinkohal ma probleemi ei näe: olengi alati endale teinud ja kui ainult endale teha, piisab ka poolest karbist šampinjonidest korraga.

Vastuvõtulauas sõin ma neid külmadena, kuid kodus tehes pole kunagi suutnud oodata nii kaua, et need maha ka saaksid jahtuda. Arvan, et soojadena ongi vast paremad. Soovitan rohkem kui väga, nämm.

Martsipanitrühvlid

200 g martsipanimassi

40 g sarapuupähkleid

100 g tumedat šokolaadi

nonparnelle kaunistamiseks

Mässi martsipan ümber terve pähkli ja veereta trühvel peopesas ilusti ümmarguseks. Kasta see sulatatud šokolaadisegusse ja tõsta küpsetuspaberile. Puista peale värvilisi nonparnelle ja pane valmistatud trühlid külmkappi tahenema.

(retsept Koopatibi toidublogist)

Neid trühvleid küll soovitan! Martsipani võib pähklile ümber keerata isegi rohkem kui õhuke kiht ja šokolaadi üritan järgmine kord teha natuke paksema (siis võib küll pallikeste selle sees veeretamisega probleeme tulla), et seda saaks rohkem ja ehk see kleepub ka nii vähem... kuid head asjad, tõeliselt head.

Küüslaaugu-singi suupisted

250 g viilutatud sinki

250 g juustu

3 küüslaauguküünt

1 dl majoneesi

Sega riivitud juust, küüslaauk ja majonees. Laota singiviilud lauale, tõsta igale viilule lusikaga juustu-küüslaaugumassi ja keera singiviilud rulli. Pane paariks tunniks külmikusse.

(retsept Toidutarest)

Maitseainevajadust ma siinse suupiste juures ei näe. Kui tahta hästi küüslaauguseid singirulle, soovitaksin neid serveerida kohe samal päeval: minul seisis juustumass eelnevalt valmistehtuna külmikus ja kui ma siis järgmisel päeval need singirullideks vormisin, oli küüslaaugu maitse ainult aimatav. Aa, ja majoneesi läks mul küll rohkem kui ainult 1 detsiliiter.

Isiklikult alustasin singi jaoks juustumassi vormimist juba enne selle sinna peale tõstmist: võtsin teelusikatäie juustumassi ja tegin sellest näppude vahel väikese vorstikese. Edasi tõstsin juustuvorstikese singile ja keerasin rulli. Natuke juustumassi lisamist kummalegi poole otstesse ja fantastiliselt hästi maitsvad suupisted ongi valmis. Meie ühed suured lemmikud.

Kamakommid

180 g Rama naturaalset toorjuustu
3 spl kamajahu
3 tl suhkrut
30 g tükeldatud rosinaid
kaneeli

Sega toorjuustu sisse kamajahu, suhkur ja rosinad, lase segul külmkapis hanguda. Paari tunni pärast vooli sellest pallikesed ja veereta neid kama-kaneeli-suhkru segus.

(retsept Koopatibi toidublogist)

Väga kiidetud retsept ei osutunudki nii suurepäraseks, kui ma oleks oodanud. Pealegi on trühvlid minu arust ikka kõvad, need siin aga tulid sellised pehmekesed. Kellegi lemmikuks lauas ei osutunud, samas keegi otseselt ei öelnud, et pahad oleksid. Täpselt sellisena ma neid kindlasti uuesti ei tee, küll tahaks kamast miskeid komme saada, mis oleksid kõvemad. Ja ilma rosinateta. Ma pole ikka rosinavänn.

Seenesaiad

125 g nisujahu

120 g täistera nisujahu

4 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

1 küüslaauguküüs

75 g šampinjone

1 muna

1,25 dl keefirit

2,5 dl sibulat

2 sl juustu või päevalilleseemneid

2 tl piima

Pane ahi 175 kraadi juurde sooja. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Mõõda kaussi tavaline ja täisteranisujahu, küpsetuspulber ja sool ning sega läbi. Aja pannil õli tuliseks, lisa hakitud sibul ja pressitud küüslauk ning kuumuta 1 minut. Lisa ka viilutatud šampinjonid ja kuumuta paar minutit. Lase jahtuda. Sega seene-sibulasegu kõigepealt lahtiklopitud muna ja siis keefiriga. Lisa saadud mass kuivainetele ning sega ühtlaseks. Tõsta lusikaga tainast pisikesed pätsid küpsetusplaadile. Määri pealt piimaga ning puista üle juustu või päevalilleseemnete või mõlemaga. Küpseta 175 kraadini eelsoojendatud ahju keskosas 25–30 minutit.

(retseptipõhi Toidutarest)

Esialgsetesse koostisainetess on märgitud palju seda, mida ma ise sisse ei pannud, aga tahaks tulevikus panna, kui võimalus on. Esiteks sibulat mul ei olnud ja sellest on kahju: sibul oleks kindlasti seene maitset mahendanud . Teiseks ma ei määrinud oma saiu millegagi üle, ilmselt laiskusest eelkõige (munaga ju oleks saanud, seesamiseemneid ka peale). Kolmandaks oli minul keefir asendatud veega, kuid usun, et keefiriga tulevad need kindlasti paremad.

Nii, sellise tausta pealt tahtsin mina siis ausaid ja isuäratavaid seenesaiu... mis, eks ma lahmasingi neid päris mitu sisse, kuid väga palju neid siiski ei söö. Väga tugeva seenemaitsega soolased saiad. Süües tekkis idee, et sibul kindlasti sisse (retseptis ju oli ka, kuigi roheline sibul, kuid mul polnud isegi mugulaid kodus) ja teiseks pealt saaks ka munaga määrida, väike kaunistusgarneering. Pluss siis väikesed väikesed pätsikesed, et oleks hea neid nööpe suhu visata ja nii muuseas teistsugune maitseelamus saada. Lihtsalt neid saiu süüa ja veel selliste suurtena.. minu jaoks oli liiga palju. Liiga seen. Samas ega ma neid söömata ka jäta, põnev ikkagi.

Aa, seda ka, et kuigi ma grammides kaalu puudumisel (juba poes vaadatud: nii kallis!) mõõta ei saa, siis umbkaudu jahu pannes (leidsin ühest küpsetusraamatust mitu grammi jahu läheb detsiliitrisse) jäi mul tainas märg. Ehk siis plaadile tõstsin ma seda lusikaga, mitte ei vorminud käte vahel.

Lihtne pelmeenivorm

1 pakk pelmeene
2 sibulat
1,5 dl ketšupit
200 g riivitud juustu
võid

Suru poolsulanud pelmeenid võitatud ahjuvormi põhja. Küpseta 200kraadises ahjus 10 minutit, et põhi ei jääks tainaseks. Koori ja viiluta sibulad, pruunista kergelt võis ning laota pelmeenidele. Määri peale ketšup ja puista üle riivitud juustuga. Küpseta ahjus veel 20-25 minutit ehk kuni juust on sulanud.

(retsept Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Mina olude sunnil seda vormi ei söönud, kuid tõeliselt lihtne on seda valmistada: erilisi oskusi ei nõua, koostisained alati kodus olemas. Mees kiitis ja lubas peagi uuesti teha. Et ikka tõeliselt tõeliselt hea.

Vaarika-kohupiimakook

125 g võid

1 dl suhkrut

1 muna

3,5 dl jahu

200 g kohupiima

1 dl vahukoort

2 muna

1,5 dl suhkrut

3 dl vaarikamoosi

Vahusta või ja suhkur ning lisa munad ja jahu. Suru tainas võitatud 24 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele. Küpseta 175 kraadi juures ahjus 10 minutit. Määri keedis eelküpsetatud põhjale. Vahusta kergelt munad ja suhkur, lisa kohupiim ja koor ning kalla segu tainapõhjale. Küpseta veel 20-25 minutit.

(retsept Toidutarest)

Kas oli nüüd viga minus, aga kook vajas kindlasti pikemat küpsemisaega, kui retseptis märgitud: ma olin küll põhja alla kaitseks plaadi pannud, kui kook hirmsasti kerkima peaks hakkama ja üle ääre minema (ei läinud üle ääre, kuigi vorm oli pilgeni täis), kuid isegi pealt oli ta selliste minutite juures hele-hele alles.

Kohupiimaosa oli.. vedelake. Ma arvasin, et paksem tuleb. Kui kook oli seisnud, läks pealmine osa puhta pudedaks.

Kuna ma ise maitsta ei saanud, ei oska kommenteerida, kuid mees isegi sõi (ei tea, kas minu meeleheaks), poiss kraapis eelkõige pealmist kohupiimakihti ära. Tundus sobivat, kuid lemmikuks ei saanud.

LISATUD KOMMENTAAR: sõin kooki ka ise. Kukele see meespere, kes häid asju hinnata ei oska! Maitses küll ja mitte vähe, seega julgen soovitada proovida.

Tomatine pikkpoiss

400 g purustatud tomateid

1 dl riivsaia

700 g hakkliha

2 muna

1 suur sibul

2 tl sinepit

soola

pipart

Sega kausis purustatud tomatid ja riivsai, lase 10 minutit seista. Lisa hakkliha, munad ja hakitud sibul. Maitsesta sinepi, soola ja musta pipraga ning klopi segu läbi. Vormi sellest piklik päts, tõsta ahjuvormi ja küpseta 175kraadises ahjus 1 tund.

(retseptipõhi Lia Virkuse ja Pille Endeni "Nutika perenaise kokaraamatust")

Siia kirja pannes lugesin teksti, mis oli retsepti kõrval: "kerge ja mure pikkpoiss". See viimane on tõsi küll. Lausa nii tõsi, et mina ei suutnud kordagi lõikuda pikast poisist viilu nii, et see oleks ühte tükki jäänud. Ja kui jäigi, siis tõstmisel lagunes ikka koost.

Mulle meeldis samast retseptiraamatust juustune pikkpoiss ahjukartulitega rohkem, kuid eks see olegi selline hoopis teise maitsenüansiga pikkpoiss, kui ma harjunud olen. Ehk siis kellele meeldib tomat, siis see pikkpoiss on teile! Kui teile aga tomat väga ei meeldi (esimesel päeval domineeris tomati maitse minu jaoks pikas poisis lausa häirivalt), need võivad seda siiski süüa, kuid alates teisest päevast. Teisel päeval olid maitsed ühtlustunud.

Maasikarullbiskiit

5 muna

2 dl suhkrut

1 dl nisujahu

1 dl tärklist

1 tl küpsetuspulbrit

maasikatoormoosi

Rullbiskviidi valmistamiseks vahusta munakollased suhkruga. Seejärel vahusta eraldi kausis munavalged ja lisa vahustatud munakollastele. Lisa omavahel segatud kuivained ja sega läbi. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200kraadises ahjus 10 minutit. Kummuta valmis biskviit teisele, suhkruga ülepuistatud küpsetuspaberile. Eemalda küpsetamise ajal rullbiskviidi all olnud paber, niisuta seda kraani all ja pane rullbiskviidile peale, et säilitada biskviidi niiskust. Lase biskviidil jahtuda. Kata jahtunud biskviit hulga maasikatoormoosiga ja keera see rulli. Soovitavalt annad nüüd biskviidil natuke "tõmmata", kuid kui kannatust pole, siis maitseb see ka kohe hää!

(biskviidipõhja koostisained Lia Virkuse ja Angeelika Kangi kokaraamatust "100 kooki 2")

Mis ma oskan kosta: vaatamata niisutamisele tekkisid rullbiskviiti ikkagi keeramisel väikesed praod, samas võibolla oleks ma pidanud laskma sel alguses natuke rohkem jahtuda ja pärast natuke rohkem aega andma, et maasikatoormoos sisse saaks tõmmata, enne kui rulli keerama hakkasin. Lõpptulemusena ei karanud need pisipraod väga silma ja ma olen hullult rahul oma elu esimese rullbiskviiditeoga: miks ma seda küll varem ei teinud?! Mulle ju hullult maitseb rullbiskviit. Tegelikult tean küll: ma arvasin, et ei saa sellega hakkama. Tegelikult on see lihtne. Ausalt ausalt.